Sotsiaalministeeriumis valminud seaduse eelnõuga tehakse ettepanek anda elusdoonorile õigus saada pärast elundi annetamist tervisehoiuteenuseid sõltumata ravikindlustuse olemasolust.
Riik katab ravikindlustuseta elusdoonorite ravi
/nginx/o/2017/01/27/6287643t1hc88d.jpg)
7. veebruar 2014, 09:54
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Elusdoonori all peetakse silmas inimest, kes vabatahtlikult annetab siirdamiseks oma elundi, näiteks neeru, teatab sotsiaalministeerium. Seaduse eelnõuga laiendatakse elusdoonorite ringi. See tähendab, et tulevikus saab lisaks pereliikmele elundi annetada nii oma sugulasele kui ka teisele lähedasele inimesele, kes on siirdamise ootelehel.
Tervishoiuosakonna peaspetsialist Ingrid Ots-Vaiki sõnul on siirdamine teatud haiguste ravis ainus elupäästev võimalus. «Elundi eemaldamine on alati keeruline ning tõsiste riskidega seotud protseduur. Erinevaid terviseriske saab küll maandada, aga elusdoonori tervis vajab ka hilisemat jälgimist. Eelnõus oleme ette näinud, et ravikindlustuseta elundidoonorite ravi oleks kaetud riigieelarvest,» ütles Ots-Vaik.
Eelnõuga täpsustakse ka tingimusi, kuidas saab registreeruda elundi siirdamise ootelehele. Edaspidi registreeritakse ootelehele inimene, kes on kas Eestis elav Eesti kodanik või Eestis elav pikaajalise elamisloaga välismaalane. Lisaks saab ootelehele registreerida end Euroopa Liidu kodanik, kellel on Eestis alaline elamisõigus. Registreerunu ei tohi olla kuskil mujal riigis juba siirdamise ootelehel.
Eestis siirati mullu elundeid kokku 59 korral.