Idüll mere ja metsa vahel

Rõõmsad ja rahul: Dave'ile, Marisele ja nende segaverelisele koerale Lunale meeldib Kelvingis väga. Foto: Peeter Langovits

Üllatav, aga Viimsi poolsaarelgi leidub üks looduse rüppe peitunud ja üsna omaette paiknev uusrajoon – Kelvingi, mille algus 1993. aastal on raiutud kivisse küla serval.

Turvaline Kelvingi oma heakorrastatud ümbruse, mänguväljakute, spordirajatiste, matkaradade, külakiige ja jahisadamaga on lausa unistuste kodupaik. Kokkuhoidev kogukond on selle nimel ka ise palju vaeva näinud, ja ega tunnustuski ole tulemata jäänud: 2006. aastal võitis Kelvingi konkursi «Kaunis Eesti kodu», olles aasta varem tunnistatud Harjumaa ilusaimaks külaks.

Rootsipärase nimega

Veel veerand sajandit tagasi täristasid siinmail relvi Nõukogude sõdurid ja isegi kohalikel polnud aimu, mis keset metsa rajatud polügoonil toimub.

«Kui Vene armee Eestist lahkus, tahtis meie tollane kaitseminister sellele alale piirivalve koertekasvatuse ja lasketiiru teha, aga meie soovisime rahus elada ning taotlesime riigilt 36,6 ha suuruse maa-ala vallale,» meenutab külavanem Ants-Hembo Lindemann, kes muide ongi küla vanim mees. «Samal aastal otsustati rajada siia Uus-Rohulepa elamurajoon.»

Mõned aastad hiljem ristiti koht Kelvingiks. Selle otsuse kiidab heaks Rohuneeme külast pärit astronoom Tõnu Viik, kelle hinnangul on 1930ndail Ida-Harjumaa ja Naissaare kohanimesid ning nende võimalikku rootsi päritolu uurinud toonane Tartu Ülikooli rootsi keele professor Per Wieselgren ilmselt kümnesse tabanud. «Nimelt väitis filoloog, et Kelvingi nimi pole midagi muud kui rootsi Källvik ehk Allikalaht,» selgitab Viik. «Laht on seal ju kindlasti ja oli ka allikas, vähemalt vanasti. Ning eestlased mugandasid selle meie kõrvale võõra susinaga nime palju kodusemaks Kelvingiks.»

Väike, aga tegus küla

Esimest soolaleivapidu peeti uusasumis paarkümmend aastat tagasi. Nüüd elab Kelvingis 168 peret. Esialgu pidid mere ja metsa äärde tulema ühe-, keskele kahe- ja nende vahele  pooleteisekorruselised elamud, et igast majast avaneks ilus metsa- või merevaade. Paraku pole kõik sellest kinni pidanud.

Praegu ei meenuta uusasumis miski Vene sõjaväe segipööratud maad, sest elanikud on ümbruskonna korrastamisel palju vaeva näinud. «Kohandasime kunagise lasketiiru tulejuhtimiskeskuse, paiga ainukese «ajaloolise» hoone, külakeskuseks,» räägib külavanem. «Maja alumine korrus on nüüd Kelvingi lasteaia käes, ülemise ehk keskuse ruumides saavad nii noored kui vanad koos käia.»

Lindemanni sõnul on rahvas teinud palju üheskoos ja PRIA toel: rannaalale on istutatud puid ja põõsaid, rajatud valgustatud kõnnitee ning spordi- ja puhketsoon võrk- ja korvpalliplatsi ning mänguväljakutega. Lisaks on ehitatud rularamp, meisterdatud külakiik jne.

Praegu on Kelvingi lumevaibaga kaetud, aga suvel piiravad tänavaid kaunid, preemiatega pärjatud kodud ja omanäolised aiad.

«Niipea, kui maa valgeks läheb, muutuvad Meresihi teele ehitatud pumplad kelgumägedeks. Siis on lastel lõbu laialt. Ka armastavad suured ja väikesed uisutada hiljuti mere ääres avatud liuväljal,» mainib lastega talve nautima tulnud Marelle Lausmaa.

Palju rõõmu on külarahvale toonud 55-kohaline paadisadam, mis loodetavasti meelitab kohale ka turiste. Ehk just tänu mere lähedusele elavad Kelvingis ka legendaarse reisilaeva Georg Ots kauaaegne kapten Ülo Kollo ja purjetaja Karl-Martin Rammo.

Suvistest küla tippsündmustest – ühisest jaanitulest ja merepäevadest – võetakse osa kui üks mees, kiidab Lindemann kogukonda.

Hoolides üksteisest

Kümmekond aasta tagasi, kui muusik Dave Benton sattus lastega juhuslikult Kelvingisse, võlus see paik teda niivõrd, et nad hakkasid abikaasa Marisega kohe uurima, kas on võimalik siia elamut ehitada. Õnneks oligi.

«Lõpuks täitus minu unistus elada puitmajas. Aruba saarel, kust ma pärit olen, ei saa termiitide tõttu ühtki puidust ehitist püstitada. Oleme oma koduga siin metsa servas igati rahul,» ütleb Benton.

Sama juttu räägib küla teises otsas ehk mere ääres elav maadlus­treener Henn Põlluste, kahekordse maailmameistri Heiki Nabi treener. Virtsust pärit mehena on Põlluste harjunud, et aknast paistab meri.

«Siia on kokku tulnud väga sõbralik ja hooliv rahvas,» kinnitab Põlluste ja meenutab küla korraldatud toredat olümpiasangarite vastuvõttu, kui nad Karl-Martin Rammoga Londoni olümpialt naasid. Peole olid loomulikult kutsutud ka Heiki Nabi ja Rammo treener Rein Ottoson.

Lindemann toonitab, et hea elu ei tule kergelt kätte ja selle nimel tuleb võidelda: küll küla ümbritsevate metsade ja seal kasvavate haruldaste samblike ning mere puhtuse eest, küll lahel seisvate tankerite ja õlipunkerdajate vastu. Rinda on pistetud – seni paraku tulemusteta – Muuga sadamast leviva lämmatava lehaga, mida keskkonnaseire seadmed ei suuda tuvastada. «Aga me ei anna alla ja ükskord võidame niikuinii,» kinnitab külavanem Lindemann.

Kelvingi küla

Asub: Harjumaal

Viimsi vallas.

Elanikke: 463 (seisuga

1. jaanuar 2014).

Siin on: külakeskus, lasteaed, paadisadam, mänguväljakud, võrk- ja korvpalliplats, rularamp, valgustatud rannateed.

Tähtis koht: küla algusaega – 1993. aastat – meenutav rändrahn.

Huvitav teada: 1950ndate lõpust kuni Vene vägede lahkumiseni Eestist oli maa-alal sõjaväe lasketiir.

Viimsi valla noorim küla.

2005. aastal valiti Kelvingi Harjumaa, aasta hiljem Eesti kauneimaks külaks.

Tuntud inimesi: Dave Benton, Henn Põlluste, Ülo Kollo, Sander Neem, Karl-Martin Rammo.