Kassidki vajavad korralikke mänguasju

Piret Lakson
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kassid tassivad hea meelega hambus kõiksugu pallikesi. Eriti neid, mis vahvalt kõlisevad.
Kassid tassivad hea meelega hambus kõiksugu pallikesi. Eriti neid, mis vahvalt kõlisevad. Foto: Peeter Langovits / Postimees

Toakassid vajavad korralikku varustust, sealhulgas mänguasju – kassipoja mänguasjade stardikomplektis peavad olema vähemalt pallikesed, suletutid ja hiirekesed.

«Kui me kassi võtame, teeme palju kulutusi: tuleb osta tualetitarbed, liiv, ronimispuu, toit ja mänguasju, sest kui kiisul on üksi igav, hakkab ta ulakusi tegema,» ütleb kogenud kassikasvataja, ühtlasi kassikasvatajate liidu Felix juhatuse liige Natalja Zarzitskaja.

Tubane kass kipub pahatihti laisaks ja paksuks minema, kuid seda saab vältida, kui talle piisavalt tubast tegevust pakkuda. Ronimispuu peaks kodus kindlasti olema – et kass saaks piisavalt turnida, hüpata, end venitada ja küüsi teritada. Kuid lisaks tuleb osta või ise valmistada mänguasju, mis aitavad kassil füüsilist vormi hoida.

Terve elu kassidele pühendanud naine teab kassidest nii mõndagi ja räägib sellest õhinal. Ta peab lemmikloomapoodi Zookeskus Cato Tallinnas Paldiski maanteel.

Kui poodi ilmusid rotid, tõi Natalja Zarzitskaja kodust kaasa oma sõbra Kiska, kes poodi jäigi. Kiskast on poetöötajatele palju rõõmu. Foto: Peeter Langovits

«Kassidel on jahipidamine veres ning põgus aktiivne mäng asendab pärisjahti. Kassi mänguasjad meenutavadki sageli saaklooma: on väikesed ja teevad häält. Meil on siin igasuguseid imelikke ja huvitavaid asju,» räägib Zarzitskaja, ladudes letile arvukalt lelusid, kõik kirjud kui pühademunad.

Tema sõnul pole kassile lelu värv tegelikult üldse oluline, see on tähtis pigem omanikule. Kassile ei loe ka see, kui palju karvu ühel või teisel mänguelukal küljes on. «Siin on kõige tavalisemad jänesenahast hiired,» näitab proua roosade kõrvadega siledakarvalisi.

«On hea, kui need on naturaalnahast, sest kui kass peaks hiire ära sööma, tuleb see loomulikul teel välja. Paljudes poodides müüakse kunstkangast hiiri, mille ärasöömisel tekib sooleummistus. Need on ohtlikud!» hoiatab ta.

Järgmiseks kõrvutab proua demonstratiivselt kahte pealtnäha sarnast hiirt: «Mis nende vahe on? Aga vot ühega löövad kassid lusti, teisest ei hooli karvavõrdki. Kui kiisu kõlisevat hiirt püüab, pakub see talle suurt huvi – esiteks see kõliseb, teiseks ... vot need suled!» osutab Zarzitskaja vöödilistele sulgedega mänguhiirtele.

Kass ei suuda sulgedele vastu panna. Foto: Peeter Langovits

Seejärel võtab ta kätte rohelised ja punased hiired, seletades, et nendega ei viitsiks ilmselt mitte üks kass mängida – pole ju üldse huvitavad, ei tilise, ei ole sulgi. «Omanik ostab need endale ja minu asi on neid talle pakkuda,» naerab ta.

Ohtlikud mänguasjad

Kassi tähelepanu köidavad ka väiksed pallikesed. Talle meeldib hambus tassida kõlisevaid kummipalle, mis asjatundja kinnitusel ei saa tekitada mingeid terviseprobleeme. Kuigi lemmikutele meeldivad ka poroloonpallikesed, ei tohiks kass nendega omapäi jääda.

«Kui kass sellest tüki hammustab ja alla neelab, jääb see sooltesse kinni. On parem, kui ta mängib nendega perenaise juuresolekul,» ütleb Zarzitskaja. «Mina ei osta neid oma kassile kunagi, isegi kui talle väga meeldib. Mitte kunagi!» kinnitab ta. Samas meeldib paljudele omanikele just, et ei kõlise ega häiri, kui lemmik öösel palli taga ajab.

Poroloonpallikesega ei tohiks kassi omapäi jätta. Foto: Peeter Langovits

Kõige popimad on poepidaja sõnul pisikesed eurosed karvatud naturaalnahast hiired, mida kulub hirmus palju, sest kassidel on kombeks neid igale poole ära kaotada. Palju ostetakse ka pallikesi, mis maksavad samuti umbes euro. Eriti nõudvat neid kassipojad, kellele kõlisevad mänguasjad hästi meeldivad.

Mõningast elevust võivad kiisudes tekitada vibreerivad mänguasjad. «Noh, ma ei ütleks, et need nüüd ahvivaimustust tekitaks. Eks ikka mängitakse, aga natuke suured on,» märgib proua, kelle sõnul pole kassile mõtet liiga suuri ja raskeid lelusid osta, sest ta ei mõtlegi nendega mängima hakata.

Selline hiir jääb kassi jaoks liiga suureks, ta kaotab huvi. Foto: Peeter Langovits

Loomapoes leidub ka palju kallimaid mänguasju, mis on selle võrra nutikamad. Näiteks kümme aastat tagasi müügile jõudnud kuueeurone hiir piiksub nagu pärishiir. Hinda kergitab kellapatarei. «Kui kass seda käpaga äsab, tekib hääl, mis kassidele õudselt meeldib,» seletab müüja.

Natuke hiljem tuli samas hinnaklassis müüki palju teisi patareidega loomakesi, näiteks mutionud ja ämblikud, mis töötavad samal põhimõttel. Need kõik sobivad, sest hiirekuningas ei kipu üht elukat teisele eelistama – kassidele meeldivad kõik hääled.

Ebapopulaarsed mänguasjad on kasside seas näiteks ­roheline jõulusaabas ja punane müts, mille külge on kinnitatud rohkelt nööri otsas kõlisevaid mänguasju. «Kui see põrandale visata, siis sinna see ka jääb,» seletab müüjanna.

Jõulusaapal on veel hinnasilt krooniajast (125 kr). Foto: Peeter Langovits

Suurt populaarsust pole võitnud ka puldiga juhitavad mänguasjad. «Olen neid paar tükki müünud, rohkem mitte, aga eks hind – 20 eurot – ole eestlaste jaoks ka üsna krõbe.»

Kassiomanikel laiem joon

Samas ütleb ta oma kogemusest, et kassiinimesed üldiselt ei koonerda. Kui koeraomanikud ikka muretsevad, et mis neist mänguasjadest osta, kuts sööb nagunii ära, siis kassiinimeste suhtumine on tema sõnul hoopis teine. «Müüme aastas koerte mänguasju ehk 50–60, kassi mänguasju läheb aga tuhandetes.»

Ehkki üks mänguasi teeb kasse õnnelikumaks rohkem, teine vähem, on kindel, et varsti tüdineb kass nagunii. Piuksuvaid mänguasju leiab kass aeg-ajalt ise jälle üles ja mängib, kuid muu võib lihtsalt tolmuma jääda.

Kõige olulisemad on müüjanna sõnul mänguasjad, mis aitavad omaniku ja kassi vahel kontakti luua. Ta krutib ratastel hiire küljes olevat nuppu ja laseb mööda põrandat veerema.

«Näed, liputab rõõmsalt saba! Pakub rõõmu nii lastele kui ka kassidele. Seda kass küll käpaga krabama ei hakka, aga tal on huvitav vaadata, kuidas inimesed lolli mängivad,» naerab Zarzitskaja.

Üleskeeratav mänguhiir pakub rõõmu nii lastele kui kassidele. Foto: Peeter Langovits

Ent maailma parimaks mänguasjaks nimetab ta hoopis suletuttidega kõlisevat pulka, mille peale kassid minevat lausa hulluks, hakates rõõmust hüppama ja kargama. «Tarvitseb vaid pulgakest kõlistada ja juba ongi kassike kohal. Aga kui see põrandale vedelema jätta on see varsti ära söödud.»

Põnev leid on lõhnaainetega immutatud pehmed padjakesed. «Sees on kassimünt. Meie seda lõhna eriti ei tunne, aga kassid tunnevad ja neile see meeldib. Päris populaarne asjake,» räägib ta.

Zarzitskaja sõnul võiks kassipojale hakatuseks soetada suletuttidega pulga – vahva nii omanikul kui ka kassil. Siis veel kassi rõõmuks mänguhiired ja pallikesed, ja ongi lihtne stardikomplekt! Ülejäänud asjad tulevad tasapisi elu jooksul.

Kui omanik suletuttidega pulka kõlistab, jookseb kaotsi läinud kassike kohale. Foto: Peeter Langovits

Mänguasjade puhul polevat vahet, kas kodus on isane või emane, noor või vana kass. Pojad mängivad muidugi rohkem, sest neile on kõik üks suur põnev maailm.

Ent lelusid pole ilmtingimata vaja osta. Piisab, kui miskit nööri otsa kinnitada ja sellega kiisu eest ära joosta. Sobib näiteks fooliumist pallike, mis natuke krõbiseb. Samuti meeldivad neile pudelikorgid, krõbisevad kilekotid ja kõikvõimalikud peidukohad.

Müüja jutustab, et vahel ostetakse kassile akvaarium, kuid see ei toimi alati – mõned kassid jälgivad kalakesi suure huviga, teised ei tee neist väljagi. Hoopiski ei mõista ta omanikke, kes võtavad kassi lõbustamiseks koju elusa hiirekese: «Mida hiireke siis tunneb, kui kass teda hommikust õhtuni püüab ja piinab? See on hiirele pidev stress, nii pole õige. Ja tavaliselt lõpeb kõik ikka ühtemoodi – kass sööb hiire ära.»


Kommentaar

Inge Mängel

Jüri loomakliiniku loomaarst

Kassi jaoks on ohtlik mängida asjadega – need ei pea alati olema mänguasjad –, mida on võimalik alla neelata ja mis ei seedu, nagu niidijupid, väikesed klaaskuulid, tablett-patareid jne. Mänguasja valides tuleks hinnata selle kvaliteeti, et see mängides laiali ei laguneks ning ei tekiks jupikesi, mida saab alla neelata.

Osta tuleks mänguasju, mis mängimisele vastu peavad. Ei saa öelda, et naturaalnahast hiired oleks ohutumad kui kunstnahast. Pargitud nahk ja naturaalsed karvad ei seedu. Kui kass mänguasja katki närib ja sellest osa alla neelab, võib ka naturaalne, pargitud nahk sooleummistuse põhjustada.

Meie kliinikus on kasside seedetraktist eemaldatud singivõrgu ots koos metallklambriga, niit, õngekonks, ümmargune patarei.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles