Mõni nädalavahetus on pikem, sest sinna mahub rohkem. Või vähem, aga suuremat :) Kaks ja pool päeva ei kolanud veebis, piirdusin vaid piltide laadimisega läpakasse.
Rohevahetus Vasulas
2. juuni 2010, 10:11
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Laupäeva hommikut alustasin aias, kohvitasin, juulitasin, pildistasin ja asusin teele. Rattaga. Vasulasse. Rohevahetusele. Kõrvekülla viib teadupoolest suurepärane kergliiklustee, 6 kilomeetrit Vasulasse aga tundus elu kõige pikemad kilomeetrid, sest ma väljusin kodunt muretult lühikese ajavaruga ja jäin muidugi linnas toppama; sest et ma pole mitu aega oluliselt rohkem kui 10 km päevas sõitnud; sest ma uskusin ilmateadet ja pidin palavusega hinge heitma (liialdus);
Muidu olid need väga ilusad kilomeetrid ja ma nautisin seda, et võin iga kell kinni pidada ja pildistada või mida iganes, maha istuda ja lihtsalt olla. Kõike seda otsustasin teha siiski tagasiteel, sest rohevahetusele pole mõistlik hiljaks jääda. Hiljem, kui tuli vihmavaal ja fotoka aku sai tühjaks ja tuul puhus vastu, tegingi pause ja tundsin end hästi. Võiks öelda, et lausa sportlikuna :DD
Vasula rohevahetuse korraldajaks oli Imbi Rohejärv ja vahetus läks kõigiti korda. Meid oli parasjagu ja taimi ka parasjagu. Mina tulin koju väga priske saagiga - nüüd on minu aias üks pinnakatteroos, omajuurne pargiroos, kassikäpp ja kirjuleheline igihali ja valgekirju lehega akakapsas. (Avastasin hiljuti, et akakapsas on suurepärane lõikelill, minu peaotäis on vaasis juba teist nädalat!) Veel pisut pistikuid ja pudupeente lehtedega paju. Pean nimed välja otsima. Imbi lubas augustis teha veel ühe rohevahetuse, kui on aeg püsikuid ümber istutada. Tagasiteel vahtisin aedadest möödudes vaat et kaela kõveraks. Mõni sai kahe vihmasabina vahel üles võetud ka.
Vasula aiast mööda sõites köitis pilku huvitav abivahend: küll see sobiks hästi sääsekaitseks, nahistaks rohida ja naudiks putukavaba keskkonda. Tegemist on abivahendiga, mis on mõeldud katsete tegemiseks mesilastega. Lapikesed, millele mesilinnud ligi ei pääse (Maaülikooli katsetuspaik). Võib olla peaks ise tüllist ja pajuvitstest midagi taolist valmistama ja segamatult aias toimetama. Seda ma olen juba täheldanud, et kummikinnastest sääsed läbi ei tule ja hoiavad kaugemale. Paraku ei ole ma ise ka eriline kindafänn.
Laupäeva õhtul külastasin Suure Aedniku valdusi, Suure-Rõngu Mõisa parki. Nende põlispuude all seistes mõtled alati selle aedniku peale, kes need puud kord istutas.
Kiskjasiili aed asub siin.