Kiviktaimla vajab kaldpinda ja päikeselist paika

Eger Ninn
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keldripealne kiviktaimla Pärnumaal Ranna talus.
Keldripealne kiviktaimla Pärnumaal Ranna talus. Foto: Henn Soodla / Pärnu Postimees

Kiviktaimla rajamisel tuleb kõigepealt valida õige koht – seda ei tohiks teha liiga tasasele pinnale, liiga varjulisse või liiga niiskesse kohta. Kui ei ole looduslikku nõlva, võiks selle ise tekitada.


Seejärel tuleks hoolikalt hävitada kõik püsiumbrohud, kaevates kahe labidalehe sügavuselt maapind läbi ning võtta välja kõik umbrohujuured. Umbrohust lahtisaamiseks võib kasutada ka keemilist tõrjevahendit roundup, mida tuleks pritsida vajadusel kaks kuni kolm korda.

Ettevalmistatud pinnale tuleks asetada kivid. Mida suuremaid kive kasutada, seda parem on tulemus. Kivide vahedesse tuleks panna kiviktaimlale sobilik muld. Lase mullal vajuda või vajuta seda ise kergelt allapoole. Vajaka jäänud kohtadele lisa veel mulda. Kivide vahedesse istuta taimed ning nende ümbrus kata paari sentimeetri paksuselt killustikuga.

Kiviktaimla taimed kasvavad looduslikult mägedes vett hästi läbilaskvatel muldadel. Selleks tuleb kiviktaimla rajamisel mulla hulka lisada istutusturvast ning pallastainet ehk looduslikku kruusa, liiva või killustikku või kõike segamini, et tagada mulla õhulisus.

Tavapärane kiviktaimlamulla osade vahekord võiks olla selline: 30 protsenti olemasolevat mulda, 20 protsenti istutusturvast ning 50 protsenti pallastainet. Kui aias on raske muld, siis tuleks mulla sisse segada suurem kogus pallastainet, kui aga muld on kergem, tuleks liiva-kruusa segu lisada vähem.


Allikas: Hansaplant
 

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles