Eestlaste ootamatud kohtumised kaasmaalastega 3.osa

Tarbija24
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX

Tarbija24 korraldas koos reisibürooga Mainedd konkursi «Ootamatu kohtumine kaasmaalasega maailma veerel». Laekus mitukümmend toredat lugu,  mida nüüd järgemööda avaldame.

Olin 2004. aastal pikaajalisel komandeeringul Usbekistanis. Enamuse aja veetsin Samarkandis. Peale paari kuud oli igatsus sõprade ja eesti keele järele juba päris suur. Ühel tavalisel laupäeva õhtul otsustasin minna uudistama pisikesse kõrtsikesse nimega Piano Bar. Nautisin õlut, pahvisin sigaretti ja nautisin suitsuses nurgas klaverit klimberdavat muusikut.  Kui klaverimängija tegi puhkepausi, siis võtsin nõuks helistada Urgenchi sõber Erkile, kes meie projekti raames seal resideerus. Rääkisime umbes viis-kuus minutit. Tellisin omale uue õlle ja asusin taas muusikat nautima. Ja oh heldene taevas ja halastaja Mooses! Mis lugu hakkas klaverimängija esitama?! Saaremaa valssi!  Moosekant oli puhastverd eestlane! Edvard nimeks. Naise võtnud Usbekistanist ja sinna kolinud.  Oli kuulnud mind eesti keeles rääkimas telefonitsi ja otsustanud mitte kohe jutustama tulla, vaid väikese musikaalse vembu visata!  Jutustasime pikalt ja laialt ja tema mängis muudkui soovilugusid. Saime veel mitmeid kordi kokku. Pidin Edvardile pudeli Vana Tallinnat tooma, kui kodus peaksin käima. Kahjuks läksin ma Eestisse nii, et tagasiminek jäigi ära, sest Usbekistanis puhkesid rahutused ja olukord muutus ebaturvaliseks. 10 aastat on nüüdseks möödunud ja järjest rohkem kisub sinna tagasi… Ma väga loodan, et saan Vana Tallinna Edvardile üle anda!

Arno

-----------------------

Kaugel Eestimaast  on olnud mul mitu ootamatut kohtumist lähedaste kaasmaalastega.  Keset Atlandi ookeani kohtasin oma 6. klassi pinginaabrit. Käisin ühe aasta Võõpsu koolis, siis kolisime sealt ära ja pinginaaber Tõnust ei teadnud enam midagi. Möödunud oli üle 10 aasta, kui  Atlandil püüdsin heeringaid. Lähedalt sõitis mööda Vene laev. Hõikasin «Kas eestlasi ka on?» «On.»  «Kes?» «Tõnu!»

Hilisel õhtul Taškendi metroos sõitis ainult mõni inimene. Väljusin parajasti, kui trepil tuli vastu sõber Rein Keilast. Tekkis tunne nagu oleksin Balti jaamas. Ütlesin «Tere, Rein.» ja läksin edasi.

Kuidas otsida kaasmaalasi? Olin olnud üksi nädal aega Indias ja tekkis soov kohata kaasmaalasi. Läksin Põhja-Goa randa, mis on umbes 10 km pikk. Mida teha? Särgil oli küll kiri «Welcome to Estonia», kuid 40-kraadise kuumusega   plaažil  särgiga käia ei ole mõnus. Võtsin kätte kilekoti kirjaga Stockmanni hullud päevad. Ei saanud kaugele minna, kui kuulsin: «See ei ole küll eestlane, see on soomlane, kes on Stockmanni poes käinud.»

Eino

-----------------------

Minu lugu leidis aset jaanuaris 2007 Guatemalas ning sai alguse kuulsast  Hemingway tsitaadist eestlaste kohta. Olime kahekesi külas oma Guatemala sõbral, kes oli enne aasta aega Eestis elanud ning omakorda meid endale külla kutsunud. Päeva olime veetnud Tikali džunglis maiade iidseid püramiide uudistamas. Õhtu oli juba hiline ja kottpime ning ootasime ainukestena ööbussi tagasi pealinna Guatemala Citysse. 

Vaid mõned minutid tagasi olimegi oma kohalikule sõbrale maininud Hemingway tsitaati eestlasest igas maailma sadamas. Kuigi sõber oli aasta jooksul tundma õppinud nii eestlaste mentaliteeti kui kultuuri, ei saanud ta sellest päris aru ning pomises vastuseks, et «teid on ju nii vähe» ja «kus Hemingway neid eestlaseid siis muudkui kohtas». 

Vahetasime teemat ja ütlesin sõbrale korraks midagi eesti keeles, mille peale kottpimedusest järsku väljus keskealine naine kes hõiskas «Kas ma kuulsin eesti keelt?» Pärast esialgset üllatust selgus, et tema reisikaaslane oli tol päeval haigeks jäänud ning ta otsustas üksinda Tikali tulla. Samuti tuli kiiresti välja, et tegu oli sõbra töökaaslase tädiga. 

Meie kohalik sõber oli igatahes veel tükk aega pahviks löödud ning lõpuks nentis, et tema käest ei kuule ei Hemingway ega nende hullude eestlaste kohta enam ühtegi kommentaari... 

Reelika

-----------------------

Möödunud sajandi üheksakümnendate teisel poolel õnnestus mul noorte spetsialistide koolitusprogrammiga olla kuus nädalat hospitant Norras Rogalandi maakonna haiglas. Koolitus oli piisavalt pikk selleks, et  tunda huvi ka teiste Norra raviasutuste vastu. Sain teada, et Bergeni ülikoolis oli samal ajal minu eriala kliiniline kursus, milles mul oli huvi osaleda. Kuna olin aga välismaalane ja sain sellest kursusest teada liiga hilja, siis polnud ametlikult võimalik sinna enam registreeruda. Mind juhendanud professor oli aga nõus rääkima Bergeni Ülikooli professoriga, et saaksin mitteametlikult osaleda ja nii ka toimus; võisin kuulata kursust ilma ametlikku tunnistust saamata.

 Kursus oli norrakeelne, millest sain tookord piisavalt aru, kuid konspekti kirjutasin eesti-norra segakeeles. Ühes kohas jäi mõte kuidagi stoppama ja järg kadus käest. Otsustasin ebaviisakalt spikerdada amfiteatri taolises ruumis minu ees istuva arsti konspektist lootuses mõttelõng tagasi saada. Kui üle tema õla pilgu heitsin, siis kangestusin, sest leidsin samasuguse segakeelse konspekti nagu mul endal ja kui nägin sõnu «kilpnäärme alatalitus». Siis oli mul selge, et see inimene peab olema eestlane.  Kommentaariks veel, et sõna kilpnääre on norra keeles skjoldbruskkjertel.

Loengu vaheajal ületasin eestlasliku tagasihoidlikkuse ja kõnetasin oma eesistujat vabandusega spikerdamise pärast. Selgus, et ka tema oli samasugune partisan nagu mina ja osales kursusel ilma tunnistust saamata. Tema oli külas oma Bergenis töötaval arstist õel, kes talle korraldas selle õppimisvõimaluse.
 Kui poleks olnud seda kilpnääret, siis poleks me üksteisest teda saanud, sest vaheajal rääkisin mina oma tuttavatega norra keeles ja kuna temal tuttavaid selles ruumis ei olnud, siis tema oli eestlaslikult lihtsalt vait.
Kilpnääre koosneb paremast ja vasakust sagarast ning sagaraid ühendavast kitsusest ehk sillast. Sel korral oli ta aga sillaks kahe partisani vahel.

Pille

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles