«Ideaalis peaks Eesti riigis toimima ainult üks liik saatekirju ehk eelselekteerimisega e-saatekiri,» on vastavas katseprojektis osalenud perearst Anneli Talvik veendunud. Kui perearst peab vajalikuks patsiendi eriarsti juurde suunata, vormistab ta elektroonilise saatekirja ning selle saanud haigla võtab ise inimesega ühendust, et teatada, millal on ta vastuvõtuaeg.
«Või ütleb haigla perearstile, et tehke enne minu juurde saatmist veel uuringuid või ravijuhise järgi tegutsedes on kõik senine õige ja patsient võib jääda perearsti ravile,» tõi Talvik näite e-saatekirja toimimisest.
Sel juhul ei pääseks eriarsti juurde inimesed, kes tulevad perearsti juurde ainult paberit nõutama, sest on endale ise juba varem näiteks kardioloogi juurde aja kirja pannud. «Praegu ta reaalselt saabki haiglas arsti juurde ja selle kõik maksab haigekassa kinni, kusjuures tegu on probleemiga, mis oleks perearstikeskuse tasand,» tõdes perearst.
Talviku sõnul ringlevad haiglates lisaks tagasikutsutud patsiendid, sest haiglal on majanduslikult kasulik jätta lihtsa haigusega, näiteks vererõhuhaige patsient enda juurde jälgimisele.
E-saatekirja katseprojekt algas juba mitu aastat tagasi ning alates eelmisest aastast maksab haigekassa selle teenuse eest. «Esmalt tasusime selle teenuse eest juhul, kui perearst suunas patsiendi e-saatekirjaga endokrinoloogi või uroloogi e-konsultatsioonile, kuid selle aasta algusest on neile erialadele lisandunud reumatoloogia, pulmonoloogia ja otorinolarüngoloogia eriala,» rääkis haigekassa hinnakujunduse talituse juht Kersti Esnar. Haigekassaga asja arutamiseks kohtunud perearstid sooviksid, et teenus laieneks ka neuroloogia, hematoloogia, kardioloogia ja pediaatria erialale.
Kuigi e-saatekirja projekt tundub igati mõistlik, on praegu sellega liitunud vaid Põhja-Eesti regionaalhaigla. Talviku hinnangul on projekti vaevalise alguse taga suurhaiglate vastuseis, sest selle rakendumine oleks neile majanduslik hoop. «Haigla on huvitatud suurest töökoormusest, sest nad saavad iga liigutuse eest eraldi raha,» selgitas Talvik.
Eesti meditsiinisüsteemi suurimaks puuduseks peabki ta seda, et haiglad pole patsientide, uuringute ja visiitide vähemaks jäämisest huvitatud. «Neile ei maksta mitte tulemuse ega kvaliteedi eest, vaid hiirekliki pealt – mida enam tegevusi ühe patsiendiga tehakse, seda suurem on tulu haiglale,» tõdes ta.
Perearsti sõnul on üks Eesti haiglajuht avalikult tunnistanud, et e-saatekirja rakendudes lüheneks eriarsti järjekord kolmandiku võrra. «Aga ta ütles, et haigla läheks siis pankrotti,» lausus Talvik.
Küsimusele, kuidas mõjutaks e-saatekirja süsteem kliinikumi majanduslikku toimetulekut, vastas Tartu Ülikooli kliinikumi juhatuse liige Mart Einasto, et tulu uus süsteem ei suurenda. «Kui tühivisiite jääb vähemaks, saavad eriarstid end enam pühendada keeruliste haigusjuhtumite lahendamisele,» ütles ta.
Einasto sõnul peab kliinikum e-saatekirja küll oluliseks, kuid selle juurutamine on takerdunud paljude tehniliste nüansside taha. «Praegune kesksüsteem võimaldab kasutada üksnes ametlikku arstlike erialade loendit. Seepärast oleksid näiteks rubriigis «lastearst» segamini nii lasteneuroloogid, infektsionistid, allergoloogid jne,» tõi ta ühe näite.
Tehnilistest nüanssidest veelgi olulisem on aga Einasto sõnul organisatsiooniline ettevalmistus. Kui digiretseptil oli väga detailne juurutuskava, siis praegu arstid tema sõnul ei tea, kas teine pool, kellele juurde inimene e-saatekirjaga suunatakse, selle ka vastu võtab. «Seetõttu on kindlam igaks juhuks anda kaasa paberil saatekiri,» kinnitas Einasto.
Einasto rõhutas, et kliinikum on kolmanda ehk kõrgema etapi raviasutus. «Tavaelus tuleb väga harva ette olukordi, kus meie arstid suunavad patsiendi ravile või uuringule mõnda teise raviasutusse. See on põhjus, miks e-saatekirja kasutatakse harva. Ehk teisisõnu, võimekus selle kasutamiseks on olemas, kuid seda läheb väga harva tarvis,» oli ta veendunud.
Põhja-Eesti regionaalhaigla (PERH) juhatuse esimees Tõnis Allik näeb probleeme hoopis mujal. «Haiglate jaoks on nõrk koht teenuse hind, mis on madalam kui tavavisiit. Siin võiks haigekassa atraktiivsust lisada,» tõi ta näite.
Alliku arvates võib perearste uuendusest eemal hoida asjaolu, et selline suunamine toob kaasa lisatööd. «E-konsultatsiooni puhul peab perearsti standardi kohaselt koostama piisava informatsiooniga digitaalse saatekirja ning suunama selle, eelnevalt patsiendiga konsulteerides, konkreetse e-konsultatsiooni teenusega liitunud haigla eriarsti juurde,» selgitas ta. Teine nõrk koht on asjaolu, et teenuse eest tasumine toimub perearstikeskuste kaudu.
E-saatekirja levikut pärsivad Alliku sõnul mõned pseudohirmud, näiteks et see on haiglale väga töömahukas. «Minu arvates ei ole suurt vahet ajakulus, kui selle asemel et patsient helistab meie registratuuri, helistab meie töötaja hoopis patsiendile,» oli ta veendunud.
Küsimusele, miks on PERH ainus selle projektiga liitunud haigla, vastas Allik, et seda teenust tuleb küsida nii patsientidel perearstidelt kui ka perearstidel haiglatelt.
«Perearstid, helistage Siigurile (Tartu Ülikooli kliinikumi juht – toim), Allikveele (Ida-Tallinna keskhaigla juht – toim), Sulele (Pärnu haigla juht – toim) jt ning nõudke haiglajuhtidelt või erialade juhtidelt haiglate teenusega liitumist!» soovitas ta ja lisas, et just selliseid kõnesid on ta ise saanud. «Arvan, et selline lähenemine on lõpuks märksa tulemuslikum kui ministeeriumist või haigekassast lähtuv sund,» kinnitas haiglajuht.
Haigekassa hinnakujunduse talituse juhi Kersti Esnari sõnul on lisaks Põhja-Eesti regionaalhaiglale ka teised raviasutused pisteliselt e-saatekirja katsetanud. «Iga uue süsteemi juurutamine nõuab nii tehnilisi kui töökorralduslikke muudatusi, mis võtavad aega,» möönis ta.
Esnar lisas, et ravi rahastamise lepinguläbirääkimiste käigus on haigekassa juhatus raviasutuste juhtkondadega sel teemal rääkinud ning haiglad on väljendanud valmisolekut otsida võimalusi e-konsultatsiooni teenusega alustamiseks.
«Huvi on hakanud viimasel ajal tõusma, sest väidetavalt on haigekassa öelnud, et haiglatega lepingute sõlmimine võiks sõltuda rohkem töö kvaliteedist kui mahust,» sõnas Anneli Talvik.
Perearsti sõnul peaksid tervishoiu juhtimisel esmased olema rahvatervisest ja maksumaksja rahakotist lähtuvad riiklikud huvid. «Meil on eespool raviasutuse huvid ja kõige lõpus alles mõeldakse, kuidas patsient hakkama saab!» ütles ta.
PERHi kogemus
Ligi 2/3 perearsti e-saatekirjaga eriarsti juurde suunatud patsientidest pääses esimesele visiidile kiiremini kui tavajärjekord (osaliselt perearstide eelselektsiooni tõttu), umbes pooltel juhtudel määrasid haiglaarstid perearsti saatekirja põhjal esmaste lisauuringute vajaduse, mis tehti ära juba enne esmast visiiti eriarsti juurde. Endokrinoloogia erialal piirduti umbes pooltel juhtudel eriarsti konsultatsiooniga ning perearst sai iseseisvalt ravi jätkata.
Allikas: Tõnis Allik