/nginx/o/2014/03/03/2870592t1heb71.jpg)
Tartu Ülikooli Kliinikumi ämmaemandad hakkavad pilootprojekti raames tegema äsja emaks saanud naiste juurde koduvisiite, et ennetada võimalikke terviseprobleeme.
Ämmaemandad hakkavad kontrollima koju lubatud sünnitajaid
/nginx/o/2008/07/01/53363t1hf555.jpg)
3. märts 2014, 16:49
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ema ja laps vajavad kõige rohkem nõustamist ja abi just kodusoleku esimesel nädalal, perearst ja õde külastavad neid enamasti alles järgnevatel nädalatel,» kirjutas TÜ Kliinikumi arst-õppejõud Maie Veinla Kliinikumi Lehes. Vara ehk enne 48 tunni möödumist kojukirjutatud emadele ja lastele on arsti sõnul kindlasti vajalik sünnitusjärgne läbivaatus litsentseeritud tervishoiutöötaja ehk ämmaemanda poolt 48–72 tunni jooksul pärast väljakirjutamist. Läbivaatuse fikseerib ämmaemand koduvisiidi protokolli, millesse märgitakse andmed naise füüsilise läbivaatuse ja taastumise, emotsionaalse staatuse ja toimetuleku, rindade ja imetamise, vastsündinu läbivaatuse kohta.
Lisaks tuleb varajase kojukirjutamise järel 3–5 päeva jooksul käia haiglas teist korda lastearsti läbivaatusel.
Vastsündinuga seotud varajasteks probleemideks võivad olla imetamisprobleemid, dehüdratatsioon, hüperbilirubineemia, avastamata kaasasündinud väärarendid, infektsioon, ema ebakindlus vastsündinu eest hoolitsemisel ja rinnaga toitmisel, ema ja lapse omavaheline suhtlemine.
Arsti sõnul aitavad sünnitusjärgsed koduvisiidid ema ja lapse terviseprobleeme ära hoida ning tagada perele parim hoolitsus ja rõõm lapse sünnist.