Ekspert: pere ja kool kaasaku noori eelarvete koostamisse
3. juuni 2010, 18:23
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nii vanemad kui kool peaks kaasama noori eelarvete koostamisse, et parandada nende teadmisi rahaasjadest, arvab Swedbanki Eraisikute teabekeskuse juht Piret Suitsu.
«Koolis me õpime protsenti, korrutamist, liitmist ja lahutamist. Aga kui hiljem päriselus on vaja rehkendada, siis see oskus ei tule nii kiiresti,» rääkis Suitsu. «Vanemad saav noort aidata sellega, et kaasavad neid rohkem igapäevastesse asjadesse, võtavad nad endaga kaasa, teevad koos pere-eelarvet, et noor näeks, kui palju maksab korter, söömine kodus ja väljas, meelelahutus. Et noor saaks aru, kuidas sissetulekud jagunevad kulude vahel, kuidas säästetakse. Vanemal on küll lihtne anda mingi suur ostu jaoks mõni tuhat krooni, aga kui palju tegelikult on vanemad seda raha säästnud ja kogunud, kas noor tegelikult teab seda?»
Samuti peaks vanemad Suitsu sõnu õpetama elementaarseid majandamisoskusi. «Kuidas teha ostunimekirja, kuidas poes teha mõistlikke valikuid, kuidas lugeda väikeses kirjas teksti, tuleks ka õpetada noori lepinguid lugema,» loetles ta.
Vanemate eeskuju on Suitsu sõnul peamine, millest sõltub noorte käitumine rahaasjades, seda ka põhjusel, et väärtushinnangud saavad noored kodust kaasa. Teised osapooled, ennekõike kool, riik, pangad ja meedia saavad aga kaasa aidata, et tulemus parem oleks.
«Kool peaks kaasama noori erinevatesse initsiatiividesse,» selgitas Suitsu. «Kas või klassiekskursiooni puhul noored võivad ise teha eelarve ning planeerida, mida nad teevad ja palju see maksab. Õpetaja ei pea kõike ise ära tegema.»
Riik saab Suitsu sõnul panustada, luues näiteks e-riigi lahendusse inimestele oma rahaasjade planeerimiseks abistavad töövahendid, mille abil eraisikul oleks võimalik koostada oma eelarvet ja bilanssi, jälgida oma finantsseisu.