Katse: Eesti nimega Soome toodang süüa ei kõlba
6. märts 2014, 22:42
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mõne aja eest poodi ilmunud Atleedi-nimeline viilutatud sulajuust ärgitas Tarbija24 proovima, kuidas maitseb see võrreldes tuntud välismaiste toodetega. Kiidusõnu Soomes tehtud Atleedi kohta aga nappis.
Algus näis Atleedi jaoks paljutõotav, sest selle pakendit oli lihtne avada. Zotti pakendil oli avamiskoht märgitud, kuid selle lahtisaamisega tuli pisut vaeva näha. Poolakate Hochlandi juustuviilude kättesaamine oli kõige vaevalisem, siin läks vaja abivahendeid.
Avamisega Atleedi tähetund ka lõppes, sest maitsjad olid hinnangus üsna karmid. «See on seep, mitte juust,» leidis üks proovijatest. «Maitseb kui biomass ehk on ilma igasuguse maitseta, söö, millega tahad. Tahad, lisad rostbiifi, tahad, jäätist,» arvas teine. «Suhteliselt maitsetu, võiks soolasem olla, sellel on tehislik järelmaitse,» leidis kolmas.
Suur juustusõber aga imestas, miks raisatakse Atleedi kaubamärki sellise toote peale. Tõe huvides tuleb tunnistada, et ühele sööjale Atleet meeldis. «Mõnusalt mahe, sööksin seda paljalt, kuigi muidu söön juustu ainult saiaga,» arvas ta.
Eriti hästi ei hinnatud Zotti võileivajuustu. «Maitseb nagu keemia, rohkem ei tahaks,» arvas üks sööja. «Ma ei tea, mis see on, võib-olla peaks seda koos plastiliiniga müüma, aga need on tavaliselt ilusad ja värvilised,» arvustas teine. Kolmanda hindaja sõnul lõhnas Zott kõige rohkem, sel oli soolane maitse, mis aga juustu eriti ei meenutanud.
Soolasus häiris pisut veel ühte sööjat, kes samas leidis, et häda korral sööks ta seda küll, kuigi oma raha eest kindlasti ei ostaks. «Veidi igavaks jääb, võiks olla tugevama maitsega olla, aga leivaga päris hea. Nõuab juurde tomatit,» kõlas kriitika sekka positiivne hinnang. Kui kümnepallisüsteemis sai Atleet 2,8 punkti, siis Zotti keskmine punktisumma oli 3,3. Kõige paremini maitses proovijatele Poola päritolu Hochlandi seentega juust.
«Sellel on nii seene lõhna kui maitset, kolmest kindlasti kõige parem,» arvas üks proovija. Tema kaaslase hinnangul meenutas see nõukogudeaegset sulatatud juustu, mida nüüd müüakse lamedaks rullituna.
«Keeruline on kätte saada, sest kile puruneb. Seenemaitset suurt ei tundnud, aga süüa võib,» kõlas üks arvamus.
Selles, et juustul on lisamaitse, olid üksmeelel kõik sööjad, kuigi paar proovijat arvasid esialgu, et tegu on hoopis singi, mitte seentega.
«Päris hea, leiva peal sööks küll, sest on mõnusalt kreemine,» arvustas sööja. Keskmine punktisumma tuli 6,1.
Kuigi kõik kolm proovitud juustu said veidi ka kiita, oli tõsiste juustusõprade ühine hinnang, et ega neid juustuks nimetada siiski või. Pigem on tegu juustulaadse tootega, mida tõelised gurmaanid väldivad.