Euroopa Komisjon leidis, et Eesti ravikindlustuse seaduse ja sotsiaalministri määruse kitsendused piiravad Euroopa Liidu liikmesriigis müügiloa saanud samatoimeliste ravimite kandmist Eesti soodusravimite nimekirja, teatas advokaadibüroo Glimstedt.
Jurist: ravimite turukonkurentsi piiramine tõi Eestile märgukirja
/nginx/o/2017/01/27/6287643t1hc88d.jpg)
6. märts 2014, 16:56
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teisene müügiluba võimaldab Eestis müüa teises Euroopa Liidu liikmesriigis müügiloa saanud ravimit, millel ei ole Eestis müüdavate ravimitega võrreldes toimelist erinevust. Tegemist on paralleelimporditavate ravimitega, mis tuuakse Eestisse, muutes enne müümist pakendit ja infolehte.
Advokaadibüroo Glimstedt vandeadvokaadi Merit Linnu sõnul on konkurentide tulek turule piiratud, kui liikmesriikide ravimimüüjad soovivad teiseste müügilubade alusel Eestis müüdavate ravimite lisamist haigekassa soodusravimite loetellu.
«Ravimi lisamiseks loetellu, mis kindlustab võimaluse haigekassa poolseks ravimihüvitiseks, tuleb tagada selle vähemalt 10 protsenti odavam hind ravimite nimekirja juba kantud originaalravimist. Samas ei lisata nimekirja toodet, mis on näiteks 9 protsenti odavam nimekirja kantud originaalravimist. Sellest tulenevalt on Eestis teisese müügiloa alusel müüdavate ravimite importijate tegevus võrreldes teiste turuosalistega piiratud,» tõi Lind välja.
Glimstedt esitas Euroopa Komisjonile kaebuse sellise turukonkurentsi piiramise eest, esindades ühte äriühingut.
Komisjon saatis 20. veebruaril Eestile ametliku märgukirja, millele tuleb riigil saata kuni kahe kuu jooksul omapoolsed märkused, teatas Glimstedt.
«Ametliku märgukirja saatmine tähistab esimest etappi kohtueelses menetluses. Kui Eesti poolt vastuseks esitatud selgitused ei rahulda Euroopa Komisjoni ning kui osapooled ei saavuta üksmeelt, võib lõppastmes järgneda ka Euroopa Komisjoni poolt hagi esitamine koos trahvinõudega Euroopa Kohtusse Eesti vastu,» kinnitas Lind.
Ministeerium: kaitseme tarbijaid
Sotsiaalministeeriumi ravimiosakonna nõunik Helen Berk selgitas, et ravimisektoris ilmneb väga selgelt avalike ja erahuvide vastandlikkus. «Ravimitootjate ja hulgimüüjate ettevõtlustegevuse peamiseks eesmärgiks on teenida oma kauba müügist maksimaalne tulu. Riik peab tagama kaitse inimeste tervise, mis muuhulgas hõlmab võimalikult mõistliku hinnaga ravimite kättesaadavust kõigile,» selgitas Berk.
Olukord, kus riigil puuduvad olulised meetmed ravimite hinna ohjamiseks, viib tema sõnul selleni, et toimeaine hind ei odavne isegi patendiaja möödudes ja konkurentsi tekkides. Uute ravimite soodustamine sõltuks siis ainuüksi sellest, kui palju haigekassa eelarve üldse kasvab.
«Tegemist on siiski siseriikliku hinnakujunduse ja haigekassa poolt hüvitamisele kuuluvate ravimite kompenseerimist puudutava regulatsiooniga, mis ei piira ravimite paralleelimporti ega loo kaubandustõkkeid, mis oleksid vastuolus kaupade vaba liikumist reguleerivate sätetega,» kinnitas Berk. Haigekassal ei tohi ravimite hüvitamisele aastas kuluda rohkem kui 20 protsenti tervishoiuteenuste kuludest samal aastal. Eestiga analoogseid hinnatingimusi seavad väga paljud EL liikmesriigid, kinnitas sotsiaalministeerium.