Elektriinseneri lihtne soovitus, kuidas kodu elektriohu eest kaitsta

Piret Lakson
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Elekter.
Elekter. Foto: Toomas Huik

Elektriinsener Ain Tomsoni sõnul on kõige efektiivsem kaitse elektriohu eest rikkevoolukaitse kasutamine.

Tomson rääkis portaalile Läänlane, et elektriõnnetusi põhjustab elektrivool, mille sädemest või elektrikaarest süttib tulekahju ja mille impulss võib viia südame rütmist välja ja põhjustada koguni surma.

«Kaitstakse peamiselt kolme ohu eest: lühisvoolude, ülekoormuse ja lekkevoolude eest,» sõnas ta. «Tavalistes automaatkaitselülitites või korkkaitsmetes on esimesed kaks kaitset ühildatud, aga need ei kaitse lekkevoolude eest.»

Tomsoni kinnitusel on igas elektriahelas tillukesed lekkevoolud ja see on normaalne. Kui aga ahelas on palju lekkivaid ühenduskohti, siis lekkevoolud summeeruvad ja muutuvad oma olemuselt rikkevooluks.

«Inimese südame võib rütmist välja lüüa elektrivool alates 30 milliamprist, mis on ka rikkevoolukaitsete rakendusvool. Samas tavaline kaitselüliti ja korkkaitse rakenduvad mõnest amprist mõnesaja amprini ja väikese rikkevoolu puhul ei rakendu,» selgitas Tomson, kes soovitab tungivalt kasutada rikkevoolukaitsmeid, kus vaja, näiteks pistikupesade ahelad ja metallkestadega elektriseadmete ahelad, nagu elektripliidid ja saunakerised.

Rikkevoolukaitse on tõhus ka tuleohutuse tagamisel. «Kui harukarpides ja pistikupesades on viletsad ühendused, mis sädelevad, või kui on riknenud kaabli isolatsioon, näiteks mööbli liigutamisel või kruvi keeramisel seina,» tõi ta näite. «Ehk siis teisiti öeldes, rikkevoolukaitse kaitseb inimest, looma ja vara kokkupuutel nõrga vooluga, mille eest ei kaitse tavaline automaat- või korkkaitse.»

Tomson toonitas, et eriti oluline on see laste kaitseks, et kui sorkida pistikupesa, siis saab küll elektrilöögi, aga mitte üle 30 milliampri. Korraks ehmatab ja raputab küll kätt, aga siis on kaitse juba rakendunud, mis ongi eesmärk.

Kõigile kaebajatele, kes väidavad, et rikkevoolukaitselülitid rakenduvad liiga kergesti ja näiliselt ilma põhjuseta, kinnitab Tomson, et kaitse peabki olema tundlik.

«Tõenäoliselt on viga teie elektriseadmetes ja kusagil ahelas midagi lekib või on asi valesti ehitatud,» nentis Tomson, kelle sõnul on rikkevoolukaitse osutunud väga töökindlaks ja rikked on üliharuldased.

Rikkevoolukaitse rakendamine kõigile pistikupesade ahelatele kuni 20 A on kohustuslik, vastavalt elektriohutusseadusest lähtuvale EV määrusele RTL 2007, 34, 589, mis muudab kohustuslikuks standardi EVS-HD 60364-4-41:2007.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles