Eesti Post: SEPA tõttu helistasid meile sajad segaduses inimesed
12. märts 2014, 16:39
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Veebruarist jõustunud Euroopa Liidu ühtsete maksetingimuste (SEPA) tõttu segadusse sattunud inimeste küsimused ummistasid Eesti Posti eArvekeskuse telefoniliinid.
«Segadus tekkis paljuski sellest, et avalikus kommunikatsioonis rõhutati, et mitte midagi ei muutu, midagi pole vaja teha ja inimesed ei pea muretsema SEPA-ga kaasnevate muudatuste pärast,» kommenteeris Eesti Posti ärisüsteemide äriüksuse juht Margus Tammeraja.
«Tõsi on see, et erakliendi jaoks see üldiselt nii ju oligi. Aga seesama Peeter või Malle, kes oli saanud sõnumi, et midagi ei pea tegema, unustas, et ettevõtjana või näiteks korteriühistu esindajana tulnuks teatud samme siiski astuda,» tõdes Tammeraja.
Nii tõigi veebruarikuu kordades rohkem küsimusi ja pöördumisi ka Eesti Postile. «Sadade kaupa helistasid peamiselt väikeettevõtjad või korteriühistute esindajad, kes olid segaduses, miks ei laeku enam raha osutatud teenuste eest, öeldi ju, et midagi ei pea tegema,» rääkis ta ning lisas, et alates 1. veebruarist, kui endised otsekorraldused enam ei kehtinud, ei laekunud nende alusel enam ka makseid.
Tammeraja sõnul oleksid tegelikult pidanud sellised ettevõtjad ja korteriühistud juba novembris tegema migratsiooni pankadega ning leppima kokku, et senised otsekorraldused läheksid üle püsimakseteenuse lepinguks. Olenevalt pangast olid tähtajad ja üleminekud tema sõnul erinevad, kuid igal juhul on alates 1. veebruarist vaja otsekorralduse jätkumiseks püsimakselepingut.
«Kui varem tähendas otsekorraldusnõue piltlikult öeldes seda, et teenusepakkuja esitas nõude – Jüri peab mulle arve 12345 alusel maksma 100 eurot, siis uue süsteemi alusel tuleb panka saata e-arve, mis peab sisaldama palju rohkem informatsiooni,» selgitas Tammeraja. «Tehnilises keeles tähendab see, et arve väljastajal ehk teenuse osutajal on nüüd vaja oma info edastada Eesti e-arve 1.11 standardil põhineva XML vormis dokumendina – see on teatud laadi andmekogum, mida pangad aktsepteerivad.»
Et sellist arvet saada, on põhimõtteliselt kaks võimalust – võib kasutada majandustarkvara, mis sellist formaati toetab ja siis arve ise internetipanka saata, või kasutada e-arvete operaatorit.
Swedbank teatas samuti, et muudatus tõi kaasa pikad järjekorrad nii Swedbanki klienditoes kui ka pangakontorites. Küsimusi oli seinast seina ning seda üle Eesti.