"Minu õige nimi on Miralda. Aga see ei meeldi mulle. Ramilda on palju ilusam. Ja peenem, suursugusem. Kui ma iseseisvaks saan, muudan oma nime tingimata Ramildaks. Kui muidu ei saa, annan keisrile palvekirja. Miraldast saab palju ilusaid nimesid - kuulake! Miralda, Marilda, Rimalda, Ramilda, Ridalma, Diralma, Darilma - lõpmatult palju!" A. H. Tammsaare "Tõde ja õigus"
Meil kõigil on oma seosed sõnade, lõhnade ja värvidega. Minu jaoks kõlab Miralda, Ramilda, Diralma nagu kurekell, mis iga suvega vahetab mängeldes värvi.
Eelmine postitus rääkis kurekella püüdmisest pildile nii, et oleks näha, kui roheline võib olla üks kollane või vastupidi, kui kollane üks roheline. Seemnemaailma veebileht tutvustab kurekella kui vähenõudlikku ja dekoratiivset lille. Ma olen sellega täiesti päri. Kõigepealt kasvab sinu aias selline kurekell ja neid värve saad imetleda mitu suve ja vähemalt kaks suve ühes kohas. Kolmandal suvel avastad, et aeda on tekkinud kõikvõimalikud variatsioonid kollase, valge, roosa-valgetel teemadel. Sinu mureks jääb lihtsalt neil kasvada lasta. Võib-olla ka ehk ümber istutada, kui sa vajad peenrasoppi midagi ühtaegu vormilist ja hajusat, sest enne õitsemist moodustab see taim mõnusa õhulise mütaka.
Muhedikul on õigus, sinise ja kollase aeg on alles hoogu võtmas. Lihtsalt meelespea-sinine on asendunud teiste toonidega. Blogisse jääb lisamata üks põneva tooniga sort, sest sügavlillat õit õiges toonis seekord tabada ei õnnestunud.
Minu kurekellad pole ühte kohta koondatud, olen neid rohkem aktsendina kasutanud. Loodetavasti lisandub neid veel ja saan uuendada ka algset kurekella, mille toon oli säravast oranzist kuldse kollaseni. Teod söövad kurekella üldiselt mitte esimeses järjekorras ja sinised ei paista neile maitsevat. Veel üks pluss :D
Kiskjasiili blogi asub siin.