Ebaviisakate klientide meelespea

Klienditeenindajate sõnul on elementaarsed viisakusreeglid hakanud kaduma. Foto: SCANPIX

Klienditeenindajad jagasid oma kogemusi matslike klientidega, kes võivad rikkuda tuju ka kõige päikselisemal päeval.

«Klienditeenindaja on ka kõigest inimene,» toonitas lugeja Pärtel. «Kui näiteks kaardimakse ei toimi, siis ei tasu seda isikliku solvanguna võtta, veelgi enam valjuhäälselt protestima hakata või nõuda, et klienditeenindaja teile «välja teeks» või «oma tipist kinni maksaks», kuna «ega see minu viga pole, et sul siin asjad ei tööta»,» märkis ta.

Tema sõnul kulub alati ära ka törts elementaarset viisakust. «Tervitusi taga ei aja, kuid kui klienditeenindaja poole pöörduda, siis sellised väljendid nagu «ou, kuule sina seal, too mulle...» võiks hoida oma koera tarbeks, kuigi mina ei kasuta sellist tooni oma lemmikugagi.»

Samuti tõi ta välja, et kui kokal köögis aega kulub, siis klienditeenindaja peale räuskamine, kokkade ja söögikoha kirumine ning korduv toidu nõudmine, einet kiiremini küpsema ei pane. «Hoidke ikka meeles, et teie käitumine ja suhtumine leti ees ütleb nii mõndagi teie kui inimese kohta,» pani Pärtel klientidele südamele.

Paljusid klienditeenindajaid häirivad vanemad, kes oma lastel silma peal ei hoia. «Miks sa arvad, et sinu laps on eriline ja võib kõike teha? Mööda restorani ringi joosta ja kõiki interjöörikaunistusi kätte võtta ja näppida, sh kalleid ainulaadseid käsitööasju? Ahjaa, ja kes need laste poolt «ümberpaigutatud» esemed tagasi oma kohale paneb? Just nii - teenindaja.»

Üks müüja tõi veel välja, et on äärmiselt ebameeldiv, kui lapsevanem tuleb poodi lapsevankriga, millega vastu kaupu nühitakse. «Emad ei viitsi vankrirattaid puhtaks teha või siis ratastele mõeldud ümbriseid ümber panna. Vanker võetakse prooviruumi, titt nutab, ema karjub, et kohe lähme tibukene. Seejärel jäetakse proovitud riided tihtipeale põrandale ja ei vaevuta neid õigetpidigi pöörama. Siis tormatakse oma röökiva lapsega ukse poole, vankrirataste küljes tooted, mis kaasa kisutakse,» tõi lugeja ilmeka näite.

Leiti, et tänapäeval on igasugused kombed ja etiketid kadumas. «On ka selliseid, kes köhivad ja krooksutavad sulle näkku, kui sa nendega räägid... tõesti?» imestab üks lugeja.

Lugeja Panda on poes riiulite juures askeldades järsku taibanud, et temaga räägitakse. Klient seisab tema selja taga ja podiseb midagi. «Ilma igasuguse sissejuhatuseta hakatakse oma küsimust esitama või muret kurtma. Ja saa siis aru, kas räägitakse sõbrannaga, telefoniga, omaette või minuga. Kahjuks ei ole mulle veel kuklasse silmi kasvanud,» nentis lugeja, kes peab sellist käitumist üpris kummaliseks.

Lisaks on mitmed klienditeenindajad pidanud tundma, et nad on väga madalad olevused. Näiteks ütles üks tudeng, et peab päevas kohtuma vähemalt paari kliendiga, kes suudavad teda tundma panna viimase kõntsana. «Väga vastik on sellistega tegeleda,» ütles teenindaja.

Klienditeenindajaid häirivad järgmised kliendid:

• Kliendid, kes otse näkku köhivad-aevastavad.
• Kliendid, kes oma lapsi leti peale aelema tõstavad.
• Kliendid, kellel puudub otsustusvõime või ka ettekujutus sellest, mida neil vaja on
• Kliendid, kes solvuvad, kui neile tähelepanu ei pöörata, kui samal ajal teist klienti nõustatakse.
• Kliendid, kes elementaarsetest viisakusväljenditest midagi ei tea.
• Kliendid, kes usuvad, et mingi probleemi ilmnedes on mõistlik kohe klienditeenindaja poole agressiivselt klähvides pöörduda, kuna siis on neil ju suurem motivatsioon inimest aidata.
• Kliendid, kes tarbijakaitseseadusesse utoopilisi asju juurde mõtlevad ja siis oma õigust taga nõuavad.
• Kliendid, kes arvavad, et mõni hetkel mittesaadaval olev toode tekib imekombel, kui klienditeenindajat ähvardada.
• Kliendid, kes võtavad klienditeenindaja naeratamist ja viisakust mingi vihjena ja seejärel külge hakkavad ajama.
• Kliendid, kellelt on palju paluda, et nad ei käiks purjus peaga poes lällamas.
• Kliendid, kes osutuvad varasteks ja muutuvad päev-päevalt järjest jultunumateks.
• Kliendid, kes ei suuda kassas oma oste teiste ostudest pulgaga eraldada.
• Kliendid, kes on purjus ega oska arvutada, palju neil raha on ja palju kulub.
• Kliendid, kes arvavad, et müüja määrab kaupade hinnad.
• Kliendid, kes arvavad, et müüja teab kogu kaupluse sortimenti peast ja kohe.
• Kliendid, kes arvavad, et müüja paneb meelega kaubale vale hinna ja saab selle pealt paar senti endale.
• Kliendid, kes ei räägi riigikeeles ja isegi ei ürita seda.
• Kliendid, kes pistavad müüja peale karjuma, kui kaardimakse läbi ei lähe.
• Kliendid, kes raiskavad aega: restoran on täis, klient mõtleb pikalt ja kui teenindaja pakub, et tuleb mõne aja pärast tagasi, ütleb klient, et ei-ei kohe valib. Samal ajal jõuaks teenindaja väga palju ära teha.
• Paarikesed, kes ei suuda end taltsutada ja aelevad.
• Kliendid, kes ei usu, et restorani köök on kinni ja vihastuvad selle peale.
• Kliendid, kes valivad peaaegu tühjas restoranis just selle laua, kust lahkusid teised kliendid 10-30 sekundit tagasi ja laud on koristamata.
• Kliendid, kes käsivad restoranis muusika vaiksemaks panna või muusikat vahetada oma maitse järgi, arvestamata, et restoranis on teisigi kliente.
• Kliendid, kes leiavad, et midagi on vaja just paar minutit peale teenindaja lahkumist ja nii mitu korda.
• Kliendid, kellel on haiglane vajadus küünlavahaga mängida. Teenindajal kulub tükk aega laua puhastamiseks.
• Kliendid, kes mainivad vestluses, et tunnevad omanikku. See ei pane teenindajat klienti kuidagi paremini või halvemini kohtlema.
• Kliendid, kes ei tea, kuidas peab söömise lõpetamise järel noa ja kahvli panema ning kui kelner toidu ära viib, saavad kurjaks.
• Kliendid, kes kutsuvad teenindajat karjudes, röökides ja/või vilistades.
• Kliendid, kes proovivad toodet ainult eesmärgiga see internetist tellida ning klienditeenindaja teenindab tühja.