Tarbeaed aknalaual, rõdukastis, terrassil
/nginx/o/2013/07/05/1875424t1hd3eb.jpg)
22. märts 2014, 19:22
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Potipõllunduse huvilistel on just praegu üsna õige aeg seemneid mulda panna, et hiljem nende õiteilu ja saaki nautida.
Paljusid kööke ilmestavad potiürdid on tavaliselt mõne toidupoe köögiviljaosakonnast ostetud. Selliste maitsetaimede järelkasv ehk tillukesed võrsed, mis saanud suuremate varte mahalõikamise järel ruumi end välja sirutada, ärgitavad aga sageli hobiaiandusega tegelema.
«Kõige põnevam, aga ka püsivust ja järjekindlust nõudvam on seemnest taimede kasvatamine,» ütleb Hortese aianduskeskuse aednik Anne-Liis Mumma. «Arvestada tuleb igal seemnepakil kirjas olevat idanemisprotsenti, et pärast oleks taimedel ruumi sirguda. Neile, kes peavad lugu täpsusest, on olemas optimaalsete seemnevahedega külviribad, mida on hõlbus istutuskasti asetada ja mullaga katta.»
Pärast külvamist ja enne aknalauale panemist soovitab aednik katta istutusnõud toidukilega, sest niimoodi säilib niiskus, või kasutada spetsiaalseid kaanega külvikaste. Kuna toidukile laseb õhku läbi, aga hoiab samas ühtlast temperatuuri, võib seda peal hoida esimeste lehekeste tärkamiseni. Kui kevadpäike kipub siiski mulda kuivatama, tuleks seda niisutada pihustist, sest voolav vesi võib seemned anuma ühte nurka uhtuda.
Mulda valides tasub eelistada mõnd ökoloogilist. Hakatuseks tuleks võtta külvi- ja pikeerimismulda, järgmises etapis anda maitsetaimedele ürdimulda ja köögiviljadele rammusamat kompostmulda.
Algajal tasub teada, et niipea kui taimedele on ilmunud esimesed lehekesed, vajavad nad jahedamat kasvuruumi. Muidu venivad istikud kiiresti välja ja vajavad hiljem toestamist.
Kui esimene külv ei õnnestu ja taimed ei tärka, ei tasu veel alla anda, vaid panna uuesti seemned mulda või siis osta aianduspoest noortaimi. Kodus tuleb need muidugi suuremasse potti istutada, et nad saaksid juurduda. Hiljem järgneb juba taimede alalisse kasvukohta istutamine. Neile, kes sellist tegevust naudivad, pakub lisarõõmu teadmine, et oma peenra maitsetaimed ja köögiviljad on tõesti ökoloogilised ja tervislikud.
Aianduspoodide seemne- ja istikuvalik on tohutu, aga esmalt tasuks ehk katsetada leplikumate sortidega, näiteks lehtsalatite ja -kapsastega. Viimasel aastakümnel on aretatud mitmesuguseid köögiviljade ja dekoratiivtaimede sorte, mis tänu madalale kasvule sobivad hästi rõdule. Eriti laias valikus leidub põõsastomateid.
«Väga mõnus on ju rõdule lilli kastma minnes ka mõni kirsstomat põske pista,» mainib Mumma, kelle Lasnamäe korteri rõdu näeb suvel välja nagu lopsakas tarbeaed. Aednik leiab, et kui on suur soov ja hea tuju taimedega toimetamiseks, küll siis ka (rõdu)aiapidamine õnnestub.
Niipea kui ilmad lähevad soojemaks, tasub ettekasvatatud taimed välja rõdule ja/või terrassile viia. Vahelduse mõttes võiks amplitesse, taimeseinale või suurtesse mahutisesse istutada maitsetaimi, köögivilju ja lilli segamini.