Suurpood pahandab pangaautomaatide kaotamise pärast

Maxima kauplus ja Swedbanki pangaautomaat. Foto: Aldo Luud / Õhtuleht

Jaekett Maxima nendib, et kuna pangaautomaatide arv on väheneb, siis on pood seatud omamoodi sundseisu – klientidele kindlustustunde tagamiseks peaksid nad automaadi justkui rentima.

Tarbija24 toimetusse pöördus murelik Irina, kes soovis leida lahendust probleemile, et tema kodukoha poes, Sõpruse puiestee Maximas ei ole enam pangaautomaati. Kõige lähemal on pangaautomaat Magistraali keskuses. Naine helistas ka Maxima infotelefonile, kust öeldi, et sinna poodi pangaautomaati enam ei tule.

«Mõnikord kauplustes makseterminalid ei tööta ja nüüd ei saa enam pangaautomaadist raha võtta. Kes kaitseb poeklienti?» soovis Irina teada.

Rahulolematud tarbijad

Maxima kommunikatsioonijuht Erkki Erilaid tõdes, et tegemist on poele tuttava teemaga, mille kohta on küsinud paljud kliendid. «Ühelt poolt oleme tunnistajaks sellele, et pangad on viimastel aastatel pangaautomaatide arvu vähendamas ning ehkki on arvestatav hulk inimesi, kes eelistab tasuda sularahas, suunatakse inimesi rohkem kaardimakset kasutama,» ütles ta.

Erilaid nõustus, et kliendi jaoks võib tõesti tekkida keerulisi olukordi, kui kodupanga automaati enam kauplusehoones pole ning ühtlasi tõrgub mingil põhjusel ka kaardimaksesüsteem.

Raske on see situatsioon kommunikatsioonijuhi sõnul just kaupluseketile. «Standardsed kaardimaksesüsteemi lepingud on loonud olukorra, kus kaardimakset võimaldaval müüjal on palju kohustusi, piiranguid ja teenuse katkemisest tingitud potentsiaalseid riske,» lausus ta ja lisas: «Samas, olukorras, kus kaardimaksevõimalus puudub, reeglina pangad müüja ees otsest materiaalset vastutust ei kanna.»

Kui arvestada, et pangaautomaatide arv on viimastel aastatel vähenenud, siis on müüjad Erilaiu sõnul seatud omamoodi sundseisu – kliendile kindlustunde tagamiseks on võimalik pangaautomaati n-ö rentida, kuid see tähendab kauplejale märkimisväärseid kulutusi.

Ka kaardimaksesüsteemi kasutamise eest tuleb maksta. «Pankade väitel on kaardimaksed müüjatele sularahas arveldamisest odavamad ning teenuste hinnad on viimasel ajal pigem langenud. Samal ajal ei ole toodud selle kohta mingeid konkreetseid fakte, arvutusi või –analüüse. Tegelikkuses on hoopis suurte mahtude puhul müüja jaoks sularaha käitlemisteenus kordades odavam kui kaardimaksete teenustasu,» märkis Erilaid. Ta lisas, et tarbija jaoks tähendavad täiendavad kulud hinnanguliselt 1-2 protsendi võrra kõrgemat lõpphinda.

Rimi nentis, et mõistagi on nende sooviks, et klient saaks kauplusesse tulles kõik oma asjatoimetused aetud. Sealhulgas varustada end soovi korral ka sularahaga. Olukorras, kus keskused seda võimalust ei paku, tuleb kliendil sularaha hankimiseks teha lisakäik.

Rimi kommunikatsioonijuht Katrin Bats tõdes, et aeg-ajalt tuleb ikka ette olukordi, kus tehnika tõrgub ning ostude eest ei saa kaardimakset teostada. Sellisel juhul jääb ost kauplusest sootuks tegemata. «Selline lahendus pole meelt mööda ei kliendile ega ka kaupmehele,» tunnistas ta.

Automaate ei kasutata

Swedbanki pressiesindaja Mart Siilivask ütles, et pangaautomaatide eemaldamise otsusele eelneb alati põhjalik analüüs, mille käigus vaadatakse üle piirkonna pangaautomaatide kasutatavus ja alternatiivsete võimaluste olemasolu – kaardiga maksmine kauplustes ja teenindusettevõtetes.

Lähtuvalt kasutatavuse statistikale eemaldatakse tema sõnul pangaautomaate piirkondadest, kus paikneb mitu pangaautomaati, mis katavad piirkonna klientide sularahavajaduse. «Monitoorime sularahaautomaatide kasutamist pidevalt ning seda kohandame eelkõige vastavalt lokaalsele piirkondlikule arengule ning kasutusaktiivsusele. Sama asi on masinate juurde panemisega – kui näeme, et tekib tõmbekeskus ehk kohad, kus kliendid rohkem käivad, siis sinna ka masina paneme – meie liigume klientide järgi oma otsustes,» kinnitas Siilivask.

«Ma arvan, et siia konteksti on väga tähtis põimida ka elektrooniliste kanalite väga plahvatuslik levik ja kasutus – internetipank ja mobiilipank on väga populaarsed ja see mõjutab ka teiste kanalite arengut,» rõhutas Siilivask.

Ta lisas, et täna tehakse üle 98 protsendi pangatehingutest elektrooniliselt. «Meie astume oma klientidega ühte sammu ja panustame rohkem just nende kanalite arengusse, mida kliendid eelistavad,» toonitas ta.

Siilivask tõi välja, et Emori Eesti leibkondade maksekäitumise uuringust selgus, et eestimaalaste maksekäitumises on nii sissetulekute saamisel kui ka ostude eest tasumisel vähenenud sularaha osatähtsus. Need, kes tasuvad ostude eest nii maksekaardiga kui ka sularahas, on hakanud enam kasutama kaardimakseid. «Kõik see kokku mõjutab ka meie otsuseid,» lisas ta.

SEB pank teatas, et nemad pigem paigaldavad suurematesse ostukeskustesse sularaha sisse- ja väljamakse automaate. «Oleme automaadi ära kolinud kohtadest, kus selle kasutus on olnud  kuiselt väike,» ütles SEB kommunikatsioonijuht Evelin Allas. Ta kinnitas, et SEB on üksteisele lähedal olevaid pangaautomaate kolinud ka teise kohta, kui nähakse, et kliendid eelistavad mõnda aktiivsemalt külastatavat poodi või kaubakeskust.

«Võib prognoosida, et sularaha on oma tähtsust kaotamas nii poes kui turul, sest kaardimakse on juba täna kaupmehele soodsam kui sularahas arveldamine. Seega sularaha kättesaadavus on oluline täna ja tulevikus, kuid üha enam saab väikemakseid teha pangakaardi või miks mitte ka mobiiltelefoni vahendusel, sest nii on lihtsalt kõigile soodsam,» arvas Allas.

Maxima pakub, et üheks lahenduseks, kuidas Eestis finantsturu eripära arvestades kliendi valikuvõimalust säilitada, oleks vaadata Põhjamaade peale – nii mitmelgi pool Põhjala riikides saab pangaautomaatide kõrval – ja vajadusel ka asemel – alternatiivina võtta sularaha välja kaupluste kassadest. «Selline lahendus oleks ka Eestis asjakohane ja kõigile osapooltele vastastikku tulus,» usub Erilaid.

Täpne plaan, kui palju sularaha väljamakse automaate väheneb, juurde tuleb või ümber vahetatakse, ei ole Swedbankil veel paigas.