Dokumentide korda ajamine võõrsil muutub lihtsamaks

, vandeadvokaat
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lada Riisna
Lada Riisna Foto: Erakogu

Paljud meist on kindlasti puutunud kokku asjaajamisega välisriigis, olgu siis mõni perekondlik küsimus – varaline või pärimist puudutav, abielu, lahutus või ärilised küsimused, kus keeruliste bürokraatlike protseduuride tõttu on mõnigi oluline samm jäänud tegemata. Lapse sünni või abielu registreerimiseks teises riigis tuli läbida keerukad ja aegavõtvad protsessid, rääkimata kulutustest ning ebamugavustest. Paljudele on tuttav olukord, kus notar keeldus toimingu tõestamisest põhjusel, et puudu on vajalik tõlge või tõlkekinnitus, apostlil või mõni teine tõend, kirjutab vandeadvokaat Lada Riisna advokaadibüroost tark Grunte Sutkiene.

Vanasti teise Euroopa Liidu riiki kolides tuli meil kindlasti arvestada kuludega dokumentide vormistamiseks - kõik dokumendid pidid olema ära tõlgitud, tõlge notariaalselt kinnitatud, kinnitus jällegi apostillitud või legaliseeritud. Vastasel juhul ei oleks nendel dokumentidel, olgu see tunnistus, tõend või teade teises riigis mingit juriidilist jõudu. Kulukad asjaajamised tunduvad mõnigi kord ebaloogilistena ja arusaamatutena. Piiri ületamisel ei pea me ju piiriametnikule esitama siseministeeriumi tõendit oma passi autentsuse kohta. Miks peame me täiendavalt kinnitama riigi sisemisi registridokumente?

Arusaadav on, et ülaltoodud nõuded võivad olla pärit aegadest, mil riigid usaldasid ainult teise riigi välisministeeriumi poolt välja antud avalikke dokumente. Käesoleval ajal on olukord muutunud ning kui on hakatud juba tunnustama teise riigi kohtulahendeid, siis miks mitte usaldama ka mitte ainult kohtu poolt väljastatud, vaid ka teiste avalike asutuste dokumente ilma, et neid peaks täiendavalt kinnitama välisministeerium, justiitsministeerium või muu asutus.

EL`s on juba mitu aastat toimunud uuringud nn rohelise kaardi projekti raames, kus püüti välja selgitada dokumendivahetuse efektiivsus vabaliikumise põhimõtte tagamisel. Uuring lahkas probleeme ning tõi esile arvukaid puudusi. Nüüd aga tundub, et olukord muutub lõpuks paremaks. Avalike dokumentide kinnitamiseks ei tule enam joosta ametnike vahet ja kulutada raha – kaovad paljud formaalsused, mis on vajalikud avalike dokumentide autentsuse kinnitamiseks. Käesoleva aasta jaanuaris jõustus Euroopa Komisjoni määrus nr 1024/2012, mis loob täiendavaid võimalusi vabaliikumise ja vabaettevõtmise jaoks euroliidus.


Määrus on oluline mitte ainult eraisikutele, vaid suuremas osas ettevõtjatele. Käesoleval ajal on juba kõik harjunud euroliidu avatud piiridega ning teoorias võiks vabalt tegutseda ükskõik, kus liikmesriigis. Seevastu ei ole praktikas kõik nii lihtne. Alustades, nagu tundub, lihtsaimast asjast – äriregistri väljavõttest nt B-kaardist ja lõpetades keerukamate dokumentidega ja protseduuridega nagu näiteks ühinemine mõne välismaa ettevõttega või teises riigis asuvas pangas konto avamine on igal pool üks ja sama – lõpmatud probleemid dokumentide vormistamisel ja seda nende kinnitamise, tõlkimise, tunnustamise, vormi osas jne.

Euroopa Komisjoni määruse meetmed näevad ette varem kehtinud avalike dokumentide apostillimise ja legaliseerimise nõuete ärajätmist, ja seda 12 enimlevinud dokumentide liigi osas, mida inimesed kasutavad igapäevaselt teises riigis töötamiseks, ettevõtmiseks või elamiseks.

Komisjoni määrusega plaanitakse luua lihtsustamisvahend – kehtestada kõikides euroliidu ametlikes keeltes kättesaadavad vabatahtlikud standardvormid, mida kodanikud ja ettevõtjad saaksid taotleda riiklike dokumentide asemel. Liikmesriigi dokumentide standardvormid on teise liikmesriigi asutustele aktsepteerimiseks kohustuslikud. Lihtsustus hõlmab avalikke dokumente, millel on nime, abielu, registreeritud partnerlust, sünni, põlvnemist, lapsendamist, surma, elukohta, kodakondsust, rahvust, kinnisvara, äriühingu või muu ettevõtja õigusliku vormi ja esindust, intellektuaalomandi õiguse ja karistusregistri karistuse puudumist ametlikult tõendav jõud.

Uued eeskirjad ei mõjuta siiski mingil viisil nimetatud dokumentide mõju või sisu tunnustamist. Need aitavad üksnes tõendada avaliku dokumendi ehtsust, näiteks sellel oleva allkirja autentsust ja selle andnud ametniku volitusi. Ette nähtud on ka pettusevastased kaitsemeetmed. Kui riiklikul ametiasutusel on mõne dokumendi suhtes põhjendatud kahtlusi, on liikmesriigil võimalik pöörduda varem loodud ja olemasoleva „siseturu infosüsteemi“ (IMI) kaudu dokumendi välja andnud asutuse poole selle ehtsuse kontrollimiseks. Seega jääme ootama määruse kohaldamise algust, mis on esialgu plaanitud jaanuariks 2016.
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles