Karmid reeglid: kortermajas on keelatud nii mobiilid kui ka lõhnaõli

Šveitsis Leimbachis asuva kortermajas on keelatud nii suitsetamine kui ka lõhnaõlide ja mobiilide kasutamine, sest hoone on mõeldud ülitundlikele inimestele.

«Ma olen kannatanud lapsepõlvest saadik,» rääkis Localile 59-aastane Christian Schifferle, kes on Healthy Life and Living Foundation (www.stiftung-glw.com) juht ning selle hoone rajamise üks eestvedajaid.

Schifferle ja teised uue hoone elanikud kannatavad kroonilise kemikaalide tundlikkuse sündroomi all, mida meditsiini ringkondades ei tunnustata. Selle sündroomi all kannatajaid usuvad, et ka väike kokkupuude sigaretisuitsu, pestitsiidi, lõhnastatud toodetega nagu kätekreem või parfüümid, aga ka värviaurud, põhjustab neile vaevusi.

Detsembris avatud ja Zürichi lähistel asuva hoone 15 korterist 12 on juba välja üüritud. Paljud selle maja elanikest kannatavad ka elektromagnetilise ülitundlikkuse all ning nii WiFi kui ka elektrisüsteemid teevad neid haigeks.  «See teeb mind nõrgaks, põhjustab ärevushooge, mul on hingamisraskused ja ma muutun uimaseks,» rääkis Schifferle, kellel on mõlemad sündroomid.

Spetsiaalses hoones elamine ei ravi, kuid muudab kergemaks elu inimestel, kes nende vaeguste tõttu on olnud isoleeritud ja kes ei ole suutnud töökohti pidada.

Kolme-, nelja-aastaselt vanemate parfüümivabrikus haigestunud Schifferle on enamiku oma täiskasvanueast elanud Alpides asunud treileris. 35-aastaselt sattus ta kätte kemikaalide tundlikkuse sündroomi kohta käiv raamat ja ta sai aru, et pole ainus. Kümme aastat hiljem kohtus ta arstiga, kes võttis ta muret tõsiselt.

Uus kortermaja on esimene omalaadne Euroopas. Šveitsis peaks selle sündroomi alla kannatama u 5000 inimest. Linn andis hoone rajamiseks maad ning toetas selle ehitamist. «Me tahame, et neil inimestel oleks kodu, kus nad on vähem haiged,» rääkis Zürichi eluasemeameti esindaja Lydia Trueb.

Hoonesse sisenejad peavad oma mobiilid välja lülitama, majas sees ei tööta need nagunii. Majas on olemas lauatelefonid ning netiühendus. Hoone sissepääsu juures on väljas, milliseid hügieeni- ja puhastusvahendeid võivad elanikud kasutada.
Zürichi Seegarteni kliiniku keskkonnameditsiini arsti John van Limburg Stirumi sõnul on kahjulike asjade vältimine ainus, mis selliseid patsiente aitab. «Nad peavad leidma varjupaiga, kus ei ole antenne, mobiilide põhjustatud kiirgust, kuid see on aina raskem,» rääkis Stirum.

Seda sündroomi on raske diagnoosida ja sageli aetakse see hüpohondriaga segi. Aina enam uurimistulemusi viitab sellele, et kokkupuude kemikaalidega võib põhjustada allergilise reaktsiooni, mille tulemusel ei talu inimene isegi väikest kogust kemikaale.

Zürichi hoone ehitati spetsiaalseid materjale kasutades, ehitajatel oli keelatud suitsetamine ja lõhnavee kasutamine töö ajal. Hoone ventilatsioonisüsteem eemaldab kõik lõhnad. Korteri planeering meenutab sibulat, mida sügavamale lähed, seda puhtam on ruum. Hoone kõige n-ö saastatumad paigad on avalikud ruumid nagu trepikoda, lift. Sealt oma korterisse tulles saavad elanikud n-ö saastunud riided eemaldada, sest vannituba ja abiruumid on enne, alles seejärel jõuavad nad elu- ja magamistuppa. Ka on hoone fassaadile ja katusele rajatud eriline võrk, et kaitsta elanikke elektromagnetilise kiirguse ja lainete eest. Sellest hoolimata veedab Schifferle ainult mõned päevad oma uues kodus. Mehe sõnul vajavad ruumid tuulutamist, et eemaldada sealt kõik ehituse käigus tekkinud lõhnad.