Terviseameti teatel tuleb ette olukordi, kus vastsündinu ei ole kuude viisi ühegi perearsti nimistus ning konkreetne vastutus tema tervisekontrolli läbiviimise kohta on määratlemata.
Imikud jäävad vanemate teadmatuse tõttu sageli perearstita
/nginx/o/2017/01/27/6287643t1hc88d.jpg)
9. aprill 2014, 12:15
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Eelmisel aastal määras terviseamet nimistutesse umbes sada last, kellele ei olnud varem perearsti valitud,» kinnitas terviseameti avalike suhete juht Iiris Saluri.
Probleem seisneb selles, et praegu kehtiva korra kohaselt oleneb vastsündinu registreerimine perearsti nimistusse suuresti vanemate teadlikkusest. Nimistusse registreerumine käib kirjaliku avalduse alusel.
«Hetkel on oluline isiku tahteavaldus perearsti nimistusse kuulumiseks, aga alati seda tahet ei näidata või jääb avaldus esitamata,» kinnitas Saluri.
Terviseamet teatas kirjas sotsiaalministeeriumile, et olukorda saaks muuta, kui vastsündinu, kes juba sünnitusmajas saab endale isikukoodi, võetaks automaatselt arvele selle perearsti nimistusse, kuhu seni kuulus lapse ema.
«Kui vanemad hiljem otsustavad, et nad soovivad mingil põhjusel lapse arvele võtta teise perearsti nimistus, on alati võimalus arsti vahetada,» seisab ameti kirjas. See lahendaks olukorra, kus imik ei ole kuude viisi ühegi arsti nimistus ning ka konkreetne vastutus tema tervisekontrolli läbiviimise kohta on määratlemata.
Perearst peab jälgima lapsi vastavalt 0–18-aastaste laste ennetavale tervisekontrolli kavale.
Ettepanekuid rohkem
Automaatne vastsündinute nimistusse registreerimine vajab täiendavat arutelu kõikide asjasse puutuvate osapooltega, kelleks on lisaks terviseametile veel ka perearstid ja sotsiaalministeerium.
Terviseamet esitas sotsiaalministeeriumile mitmeid muudatusettepanekuid.
Näiteks tõusis mullu päevakorda ka tervishoiuteenuste osutamine (näiteks kolesterooli, veresuhkru mõõtmine) apteekides. Lahendamist vajaks küsimus, kas apteekidele oleks otstarbekas anda tervishoiuteenuste korraldamise seaduse mõistes õigused osutada tervishoiuteenuseid.
Valdkond, mis vajab edasisi arutelusid töörühmades ja seadusandluse täpsustamist, on invasiivsete protseduuride kasutamine ilu- ja isikuteenuste osutamisel. Amet on võtnud seisukoha, et ravimite (näiteks botox) süstmise näol on tegemist tervishoiuteenusega. Ravimit mittesisaldavate ilu- ja täitesüstide teostamiseks ei pea aga taotlema terviseametist tegevusluba ja teenuse osutaja ei pea olema kantud THTO registrisse. Klientide ohutuse huvidest lähtuvalt eeldatakse teenuse osutajalt siiski meditsiinilist haridust, mida tõendab vastav diplom.
Sotsiaalministeeriumi juures on loomisel ülaltoodud teenuseid täpsustav määrus.