Õige hool tagab kasvuhoonele pika ea

Egon Valdaru
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kasvuhoone.
Kasvuhoone. Foto: Peeter Kümmel / Sakala

Kõige odavama kasvuhoone saab kilega kattes, see peab vastu vähemalt neli-viis aastat, tihti ka kauem. Aiandusspetsialist ja Räpina aianduskooli õpetaja Tiina Paasik tutvustab uuemaid kattematerjale, mis õige hoolduse korral üsna pikalt vastu peavad.

Räpina aianduskooli õpetaja Tiina Paasik on pikaaegse kogemusega aednik, kes on kasvuhoonetega palju kokku puutunud, kirjutab ajakiri 60+. Tema hinnangul võivad tänapäevased kasvuhooned ja nende kattematerjalid kile, klaas või polükarbonaat ehk kihtplast õige hoolduse korral üpris kaua vastu pidada.

Oma kodus on aiandusspetsialistil polükarbonaatkattega tunnel-tüüpi kasvuhoone ja seda julgeb Paasik ka teistele aiapidajatele soovitada. Ehkki materjal on võrdlemisi kallis, on see vastupidav ning taimede seisukohalt väga hea – ­hajutab ­valgust, laseb läbi vajaliku spektriosa ja hoiab hästi sooja. Seega jahtub ta öösiti aeglasemalt kui kile- või klaaskattega kasvumaja. Sel põhjusel saab varakevadel plastkattega kasvuhoone kile- ja klaas­kasvuhoonest aegsamini kasutusele võtta, sügisel omakorda kestab kauem. «Mina külvasin sinna 30. detsembril porgandit, spinatit ja tilli,» väidab ta.

Plastplaadid saavad tootjalt tavaliselt valguse läbilaskvusele kümneaastase garantii. Need vahetatakse välja siis, kui ei lase enam piisavalt valgust läbi või on kahjustada saanud.

Euroopas on Paasiku teada viimasel ajal moodi läinud klaaskasvuhoone. «See kestab aastakümneid ning näeb hea välja, uhkete majade kõrval on see ju oluline. Minu arvates on klaaskasvuhoone kõige ilusam,» kõneleb ta.

Klaasi eeliseks on ka asjaolu, et seda saab suvel klaaside varjutamiseks katta lubjapiimaga, mida on hiljem kerge maha pesta. Lisaks on aiandusõpetaja sõnul klaastahvleid lihtne välja vahetada. Seda tehakse siis, kui tahvlid on purunenud või mõranenud.
Kõige odavam kasvuhoone kattematerjal on endiselt kile, mis Paasiku ütluse järgi kestab vähemalt neli-viis aastat, tihti kauem. “Ohuks on varesed ja hakid, kes võivad seda ülevalt nokkida, teine mure on tuul, mis kasvuhoonet harja poolt rebima võib hakata,» kõneleb Paasik.

Aiandusõpetaja hoiatab, et praegu toodetud kilet ei tasu igal kevadel peale panna ja sügisel maha võtta, sest nii jäävad kilesse kruvikohad, mis hakkavad rebenema ning vett sisse laskma. Laest tilkuv kondensvesi aga mõjub enamikule kultuuridele väga halvasti, näiteks ettekasvatatavates külvikastides võib see põhjustada tõusmepõletikku. Vesi peab kattelt mööda seinu alla valguma ega tohi laest tilkuda.

Katet uuenda lagunemise korral

Tiina Paasik soovitab kasvuhoone kattematerjali või selle osasid vahetada siis, kui need purunevad, inventuuri tasub teha just kevaditi. Kihtplasti pestakse, aga välja ei vahetata, see peab üldjuhul vastu vähemalt kümme aastat.

Taimed vajavad valgust, värsket õhku ja haigusvaba keskkonda. Seega tuleb kasvuhoone kattepindu Tiina Paasiku jutu järgi nii seest kui väljast, kas sügisel või kevadel puhastada. Määrdunud klaaskate või polükarbonaat ehk kihtplast ei lase enam hästi valgust läbi ning konstruktsiooni sisepindadele võivad koguneda kahjurite munad.

Kui kasvuhoone on vundamendil, peab tugevalt harjates sealt eemaldama sambla. «Kui kasvuhoonet pidevalt hooldada, siis sammaldumise probleemi praktiliselt ei ole. Samuti on märksa vähem muid muresid,» sõnab Paasik.

Tähelepanuta ei tohi jätta kasvuhoone nurki, vahesid ja pragusid. Kui külvikastide, pottide ja aiatööriistadega sügisel ei tegeldud, peab ka need kevadel puhtaks pesema rohelise seebiga või desinfitseerima kaaliumpermanganaadi lahusega.
Kui sügisel on jäänud ka umbrohu ja muud taimejäänused koristamata, peab selle töö nüüd kevadel ette võtma. Võimalike haigustekitajate leviku piiramiseks on mõistlik kogu materjal ära põletada.

Puitkarkassiga kasvuhoones võib ­kevadel välja vahetada katkised ja mädanema kippuvad puidust osad, eriti need, mis asuvad maapinnale lähemal. Mõistlik on puitkarkassi töödelda mõne taimedele ohutu puidukaitsevahendiga. Alumiiniumist või muust materjalist raam tuleb vajaduse korral puhastada, puitkarkass ka värvida.

Täielik mulla vahetamine pole Tiina Paasiku sõnul enamasti vajalik, pigem tuua juurde värsket komposti ja pinnas läbi kaevata. Kui taimed olid eelmisel aastal haiged, tuleb vahetada 10sentimeetrine kiht kasvupinnast. «Kasvuhoonest eemaldatud pinnast saab kasutada näiteks viljapuuaias. Uus kasvupinnas tuleb valida vastavalt kasvatatavale kultuurile, selleks sobib müügilolev kasvuturvas,» tõdeb aiandusõpetaja. Samuti võib tema kinnitusel lisada uuele mullale liiva, sest see on steriilne ja muudab mulla ka õhulisemaks.

Eraldatus hoiab kahjurid eemal

Viiratsi vallas elava Hildi Jürise kodus on nii kile- kui klaaskasvuhoone. Erilisi kahjureid ega haigusi ta kummaski märganud pole. Üheks põhjuseks arvab ta selle, et majapidamine asub maal, teistest aedadest eraldatult. Teiseks kasvatab ta kõik taimed ise ette, seega ei tule väljastpoolt tõbesid ega kahjureid sisse.

Omaette profülaktikaks peab kogenud aiapidaja seda, et kasvuhooned külmuvad talviti täielikult läbi, seega hävivad ka pahalased. Juhul kui ta ongi aias märganud mõnd kahjustajat, on ta katkunud tomativõrseid ja nõgeseid ning lasknud need nädala jagu vees käärida. Seejärel on ta kõva haisuga segu lehetäidele või muudele kahjuritele peale valanud.

Mürke pole Hildi Jürine söödavate asjade puhul oma aias juba 30 aastat kasutanud, sest kõik see tuleks hiljem ringiga organismi tagasi. Isegi mulda ei ole ta oma kasvuhoones vahetanud, aeg-ajalt ainult juurde viinud, sest iga saagiga ju orgaanika eemaldub.

Pane tähele!
Kevadel vaata üle, kas kasvuhooneklaasid ja -kile on terved, sest on õige aeg vahetada purunenud detailid, prussid ja muu. Juhul kui vahetad kilekasvuhoonel kilet, pese ja puhasta enne seda konstruktsioonid.

Pese kasvuhoone seest puhtaks, kasutades selleks kaaliumpermanganaadi 5protsendilist lahust ja rohelise seebi lahust (seep lahusta väiksemas anumas sooja veega).

Kasvuhoone väljast pesemiseks võta pehme hari ja pese ülevalt alla. Väldi surve­pesuriga pesemist, kuna klaasid võivad puruneda. Pärast pesemist loputa kasvuhoone puhta veega.

Vajadusel vaheta 10 sentimeetri ulatuses kasvupinnas. Uueks kasvupinnaseks sobib müügilolev kasvuturvas, millele võib lisada liiva.

Väetamisel hoia õiget vahekorda. Oma mulla rikume tihti ära ebamõistliku väetamisega, hoiduma peab ainult lämmastikväetistega pealt väetamisest. Müügil on palju väikeaednikele sobivaid väetisi. Kasvuhoones on väga tõhus poes müüdav kõiki toitaineid sisaldav kanakaka.

Töövahendid, külvikastid, kassetid ja potid pese kaaliumpermanganaadi 5protsendilise lahusega ning loputa puhta veega. Töövahendid pese pärast iga kasutamist kuuma veega.

Kasvuhoone asukoht vali valguse järgi, see on olulisim. Ära raja seda varjulisse kohta, see-eest poolvari on üldjuhul isegi hea, sest suvel on iseäranis väikese kasvuhoone puhul ülekuumenemise oht suur.

Aastaringne kasvuhoone hooldamine aitab vältida sambla tekkimist.
Allikas: Tiina Paasik

SEADUS
Seaduse järgi tuleb alla 20 m² kasvuhoone ehitamisest linnades ja asulates omavalitsust teavitada, ehitusluba tuleb taotleda vaid üle 20 m² kasvuhoonete puhul. Suure-Jaani valla ehitusnõuniku Are Aua sõnul on see seadus maha kirjutatud Saksa seadusest. «Juhul kui asulas ehitab keegi oma aeda suure kasvuhoone, võib see varjutada naabri aia,» põhjendab ta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles