Sotsiaalministeerium arutas puuetega inimeste esindajatega töövõimereformi kitsaskohti
/nginx/o/2013/06/13/1827736t1hca5d.jpg)
15. aprill 2014, 20:52
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sotsiaalministeeriumi asekantsler Rait Kuuse ja sotsiaalkindlustuse osakonna juhataja Katre Pall arutasid täna Eesti Puuetega Inimeste Koja, Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu ja Eesti Nägemispuudega Inimeste Keskliidu esindajatega nende muudatusettepanekuid töövõimetoetuse seaduse eelnõusse.
«Töövõimereform puudutab 60 000 tööealist inimest, kes praegu on tööturult eemale jäänud, ja on valitsuse üks prioriteete. Kuna eelnõuga tuleb jõuda tähtaegselt riigikokku, on reformi ettevalmistamise kava väga tihe. Soovime jõuda kõikide partneritega võimalikult ühele meelele,» rõhutas Rait Kuuse sotsiaalministeeriumi teatel.
Katre Palli sõnul sai eelnõu elavat tagasisidet. Ta rääkis, et kooskõlastusringil tegid organisatsioonid kokku 42 ettepanekut, millest täielikult arvestas ministeerium seitset ja osaliselt 17 ettepanekut. «Paljud ettepanekud hakkasid sisult kattuma, see annab kindluse, et kõik teemad on kaetud. Oli ka vastukäivaid ettepanekuid,» lisas ta.
Puuetega inimeste esindajad nägid probleemi selles, et puude ja töövõime hindamiseks peavad inimesed pöörduma erinevatesse asutustusse. Sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse selgitas, et sotsiaalkindlustusameti ja töötukassa koostöös otsitakse lahendusi, kuidas korraldada andmevahetust, jaotada ülesandeid jms, et puudega inimesi asutustega suhtlemisel võimalikult vähe koormata.
Seaduseelnõus on arvestatud ettepanekuga võimaldada osalise töövõimega inimestel paindlikult täita töötukassaga suhtlemise kohustust. Vastuvõtule tuleku asemel on võimalik saada nõustamist ja tõendada tööotsinguid telefoni või iseteenindusportaali vahendusel, teatas ministeerium.
Organisatsioonide esindajad soovisid teada, kas ja kuidas motiveeritakse tööandjaid võtma tööle osalise tööajaga töötajaid, pakkuma neile paindlikku tööaega või kaugtööd. Katre Pall selgitas, et tööandjal, kes võtab tööle töövõimetuspensionäri või osalise või puuduva töövõimega inimese, puudub tema eest sotsiaalmaksu maksmisel miinimumkohustus. Sobivate töötingimuste jmt osas nõustab tööandjat töötukassa.