Pärast ravimitootjate korraldatud heategevusaktsiooni, mille käigus jagati töötutele tasuta ravimeid, lubas sotsiaalminister Hanno Pevkur töötute ravimihüvitised arutusele võtta.
Pevkur lubas töötute ravimihüvitised arutusele võtta
/nginx/o/2020/10/30/13445326t1ha8f2.jpg)
15. juuni 2010, 08:31
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ravimitootjate liidu projekti lõpetamisega samal päeval toimus ka töötukassa nõukogu. Pevkur sõnul selgus viimaste kvartalite aruandeid lahates, et töötukassa osutab osaliselt teenuseid, mida ta osutama ei peaks, vahendas meditsiiniuudiste portaal Mu.ee.
«Näiteks osutavad nad psühholoogilist nõustamist, teatud juhtudel alkoholi võõrutusravi nõustamist jne, mis kõik on eelduseks sellele, et inimene mingisugust tööd üldse võiks otsida ja leida,» rääkis minister.
«Paratamatus on, et kui viinaveast lahti ei saa, siis tööturule paraku ka ei pääse.»
Ravimitega on Pevkuri sõnul mõneti sama asi, ehk juhul, kui inimene terve ei ole, siis tööturule naasta ei saa.
«Leppisime kokku, et teeme eraldi mõttetalgud augusti esimesel nädalal, et vaadata töötukassa teenuste puhul üle, mida peaks osutama töötukassa, mida sotsiaalsüsteem peab pakkuma ja mida tervishoid,» ütles minister.
Millised need teenused saavad olema, on Pevkuri sõnul seniks mõtlemise koht. Nagu ka see, kas ravimite kompensatsioon peaks töötutele tulema töötukassa eelarvest või tuleksid need summad haigekassast.
Ravimitootjate liidu juht Riho Tapfer tõdes, et tootjate tasuta ravimite kampaaniast välja tulnud probleemid võiks riik teatepulgana lahendamiseks ette võtta küll, sest käesoleva aasta esimese kvartali statistika järgi oli Eestis pea 51 000 töötut, kes on töötuna arvel olnud kauem kui üks aasta. See on poolsada tuhat inimest, kellel on lõppenud igasugused töötuskindlustuse hüvitised.
Ravimifirma Sanofi-Aventis juht Piret Sell lisas, et on ministriga nõus selles osas, et tööl käimine peab olema inimesele motiveerivam, kui töötu olemine.
«Kõiki neid abipakette, mis teevad töötu olemise väga mugavaks, ei saa kaua hoida. Tervisega on aga nii, et kui kroonilise haige ravi jääb isegi pooleks aastaks katki, siis pikaajalised tagajärjed sellele võivad olla väga kallid, mitte selle konkreetsele inimesele, aga just riigile,» märkis ta.
«See on põhjus, miks üldse ravimeid kompenseeritakse: riigile on odavam neid haigusi praegu ravida, kui hiljem tüsistusi ravida,» selgitas firmajuht.