/nginx/o/2013/01/23/1535236t1ha0fe.jpg)
Ida-Tallinna Keskhaigla neuroloogi Toomas Toomsoo sõnul ravitakse peavalu sageli valesti – võttes palju valuvaigisteid, võib tekkida ravimsõltuv peavalu, mis on sõltuvushäire.
Peavalu ravitakse sageli valesti
21. aprill 2014, 14:41
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Nõiaringist ei saa välja enne valuravi katkestamist ja sagedasti saavad need inimesed siis peavaludest täielikult lahti,» märkis Toomsoo kliinik.ee’le antud intervjuus.
Samas nentis arst, et seni, kuni pole teada, miks üks või teine peavalu tekib, head ravi ei ole. Näiteks ei ole tema sõnul veel selge, miks migreen tekib. «Auraga ja aurata migreenil on erinev tekkemehhanism, kuid ei teata, kust see alguse saab.»
Arstile oma peavalu kirjeldamisel on Toomsoo sõnul üks sõlmküsimusi alati see, kas peavalud on ühesugused või erinevad. «Inimene räägib tavaliselt sellest peavalust, mis teda kõige rohkem häirib, kuid võib selguda, et tegelema peab hoopis mõnd teist tüüpi peavaluga, mida esineb sagedamini. Näiteks migreeni ja pingetüüpi peavalu põhjused ja ravi on erinevad,» selgitas arst.
Toomsoo sõnul on arsti jaoks oluline välja selgitada ka see, kas peavalu võib olla põhjustatud mõnest teisest haigusest, alates põskkoopapõletikust kuni ajuhaigusteni. Selleks peab ta alustuseks küsima, kas peavalu on hommikul ärgates, kas lamades või püstiasendis.
«Näiteks võib esineda madala seljaajuvedeliku rõhu peavalu. Ühel patsiendil tekkis see purjetamisel äkilisest liigutusest tekkinud kaelatraumast, mis tingis omakorda madala seljaajuvedeliku rõhu. Selle ravi on kofeiin. Arst peab olema palju lugenud ja selliste haigustega tegelenud, et oskaks kahtlustada ja ära tunda,» märkis Toomsoo.