/nginx/o/2014/04/25/2985140t1h1f50.jpg)
Üks Eesti perearst on pikemat aega kirjutanud patisenti nägemata talle välja väga tugevaid rahusteid, mis põhjustavad hallutsinatsioone. Mures pere ei tea, kust abi leida.
Perearst määras inimest nägemata telefoni teel kangeid ravimeid
25. aprill 2014, 13:52
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Minu elukaaslasele kirjutas tema perearst kunagi telefoni teel välja kanged unerohu Imovane ning lisaks ka Xanaxi rahustid,» rääkis Tarbija24 poole pöördunud naine, kes oma nime leheveergudel ei soovinud näha. Unerohu infolehel on kirjas, et neid ei tohi võtta rohkem kui üks kuu. «Nüüdseks on asi sinnani jõudnud, et elukaaslane muudkui laseb endale telefoni teel ravimeid pikendada ja sööb neid lubatust kaheksa korda rohkem (8 Imovane korraga + mõned Xanaxid),» on naine mures. Ravimid tekitavad mehele hallutsinatsioone. «Ma ei pea õigeks, et nii kanget ravimit kirjutab perearst välja telefoni teel, ilma patsiendiga kohtumata, juba pool aastat järjest, teades, et neid võib tarbida vaid kuu aega,» on ta nördinud.
Naine on mehe ravimisõltuvuse pärast mures, kuna see on mehe elu ära rikkunud. «Parematel päevadel mõistab ta isegi, et see ei ole õige, kuid depressioonihetkedel tal piisab vaid arstile helistamisest,» kurtis naine.
Terviseameti pressiesindaja Iiris Saluri sõnul ei ole ravimite väljakirjutamine telefoni teel (nt kroonilisele haigele) vastuolus kehtiva seadusandlusega. «Kuid selline situatsioon, et arst kirjutab välja retsepte pikemat aega ainult telefonivestluse alusel ilma patsienti jälgimata, on taunitav, kuna pole välistatud, et kannatada võib osutatud teenuse kvaliteet,» rõhutas ta. Saluri lisas, et ravi määrab arst sõltuvalt püstitatud diagnoosist ja kui patsient ei ole rahul osutatud raviga, siis tuleks tal sellest esmalt rääkida oma raviarstiga. Samuti on patsiendil võimalik taotleda teisest arvamust.
Terviseamet saab konkreetsete andmete olemasolul teha päringu retseptikeskusesse ja vajadusel alustada järelevalvemenetlust. «Kui menetlus on alustatud kolmanda isiku (st mitte patsiendi enda) taotluse alusel ja tegemist pole patsiendi lepingulise või seadusliku esindajaga, siis informatsiooni menetluse sisulise külje kohta ei väljastata,» lisas ta.
Perearstide seltsi esindaja Diana Ingeraineni sõnul on kirjeldatud juhtumi hindamiseks olemas vastav komisjon terviseametis, kuhu peaks korrektselt pöörduma. «Komisjonil on õigus tutvuda kõikide materjalidega ja siis otsustada, kas arst tegi vigu või mitte. Meie seltsil ei ole sellist rolli,» rääkis ta.