Hüdropoonilised süsteemid mõeldi välja juba 18. sajandil, et toita ära maailm ilma ressursside ületarbimiseta – tehnikat kasutati kohtades, kus polnud mulda käepärast (kõrbed, väikesed saared). Iseenesest ongi see lihtsalt taimede kasvupinnase loomine mulda kasutamata ja veeringluse iseseisva struktuuri toimemehhanism ühe veekoguse ringlusse seadmisega.
Maapinna asemel luuakse mineraalsete toitainelahuste ja tehnilise struktuuri abil kergesti ülesseatav toitepinnas, mistõttu on taimed vastupidavad igasugustele putukatele ja haigustele. Ka taimejuured saavad paremini hapnikku kätte ja mineraalide kontrollimine on lihtsam kui mullas. Tegelikult pole aga sellise süsteemi ülesseadmine raketiteadus ning on teostatav igaühe kodus.
Milleks hüdropooniline taimekasvatus?
Tegelikult võiks ju ka rõdule või aknalauale pottidesse samahästi seemned mulda panna. Hüdropoonika võlu seisneb eelkõige selles, et taimed kasvavad kindlalt ja kiiresti.
Kuigi esmapilgul tundub see keerulisema ülesandena lahendada, on vesikultuur kaugemas perspektiivis soodsam, sest efektiivsus ning vee ja ruumi kokkuhoid on suurem.
Mineraalide veega taimeni toimetamine nõuab vähem ruumi, kui on taimejuurel mullas vingerdamiseks vaja. Pealegi ei saa tänapäeval kunagi kindel olla, kuidas poest saadavad kapsad-porgandid kasvatatud on.
Industriaalmajandus kasutab lisaks fossiilse kütuse kogukale hulgale kemikaale ja geneetiliselt muundatud variatsioone. See vähendab, kui mitte teaduslikult tõestatavalt, siis vähemalt toidu eetilist väärtustaset. Isiklikul tasandil on taimede ruumikujunduses kasutamine hädavajalik tervislikuma õhkkonna looja.
Kuidas hüdropoonika süsteem üles ehitada?
Üks võimalus on ehitada vertikaalstruktuur, kasutades anumaid, milleks võivad olla kasvõi kasutatud ja puhastatud plastpudelid, ühendades need laest alla rippuva traadiga, mis täidetakse kergkruusa, kivivilla või muu sarnase meediumiga, seejuures tuleks laialdaselt levinud kerg-kruus enne ilusti läbi pesta.
Kahe paralleelse traadi vahele asetatud pudelid paiknevad nii, et vesi jookseb ülevalt alla ja jõuab veeanumasse, mis peab olema valguskindel – vastasel juhul muutub vesilahus taimedele liiga happeliseks.
Tallinnas on hüdropooniliste süsteemide hankimiseks näiteks üks pood bussijaama lähedal – Aqua Plant, kust saab nii spetsiaalseid tooteid kui ka abi ja head nõu. Alternatiivselt on võimalik vastav struktuur omal jõul üles ehitada.
Selleks on vaja soetada loomapoest kalade akvaariumisse sobiv vesi- või õhkpump. Tavalisest meetri kõrgusele ulatuvast õhkpumbast on koduseinal kasvatamiseks küllalt. Mineraalsete toitainete lahust, mida on pakutud taimede kiiremaks kasvuks, saab osta igast hästi varustatud toidupoest või aianduskeskusest.
Kuigi selline toitelahus on töödeldud produkt, võib kindel olla, et kasvatatud taimed ei ole pritsitud pestitsiide tapvate kemikaalidega. Samast kohast saab ka multšiks mõeldud kergkruusa.
Selleks et vesi jõuaks kindlalt õigesse kohta, on tähtis, et see oleks torude abil kindlalt taimede kasvukohta juhitud. Voolik võib olla väikese läbimõõduga, olenevalt pumbast. Õhupumba kasutamisel tuleb torude vahele panna klappvahelüli, mis tagab vee järkjärgulise voolu. Lisaks pumbale on ka need zookauplustes saadaval.
Milliseid taimi kasvatada?
Taimede valikul tuleb lähtuda kasvukohast. Kui vastav sein või aken on valgusküllases lõunapoolses servas, on valik lai. Seemnepakenditel on alati kasvutingimused ja külviajad kirjas, turult saadud kohalike seemnete kohta saab küsida müüjalt.
Eriti tervitatav on koos kasvatada erinevaid taimi – näiteks meeldib tomatile väga basiiliku kõrval kasvada, samas aitab basiilik säilitada ka tomati maitseomadusi. Vilitaimede kasvatamisel peab mesilastel olema taimedele juurdepääsuvõimalus. Kui süsteem pole väliruumis, saavad väikesed sumistajad suvel lahtisest aknast kindlasti ligi.
Varjulisemas kohas võib kasvatada näiteks metsmaasikat. Kogenematul potipõllupidajal on lihtsam alustada erinevate salatitaimede kasvatamisega, mida saab ka väikese lisavalgusega talvel edasi külvata.
Valida võib nii üheaastaseid kui ka mitmeaastaseid taimi, esteetilise poole pealt tuleks see enne läbi mõelda. Kellele meeldib köögis aega veeta, võiks mõelda maitsetaimede kasvatamisele. Hüdropoonika pole veel väga laialdaselt levinud praktika, seega tuleb erinevate taimede kooskasvatamist endal katsetada.
Millised ohud hüdropoonikaga kaasnevad?
Ilma mullata kasvatamisel võib juhtuda, et juured saavad kas liiga palju või vähe vett, mida saab tegelikult igaüks jälgides ise reguleerida. Taimehaiguse korral on hüdropoonilise kasvatuse puhul levik kiire ja taimed võivad närbuda sama kiiresti kui kasvada.
Hea on aga see, et süsteem on suhteliselt mobiilne, lihtne ja kiiresti taastatav. Teadaolevast praktikast on vesikultuur ikkagi suhteliselt lollikindel variant oma koduseina roheliseks muutmiseks – nii et miks mitte proovida.
-------------------------------------------------------------------------
8 taaskasutatavat ideed: kuhu vertikaalselt taimi istutada?
1. Tomatid laes: kui kodus ruumi vähe, võib tomatid lakke vanadesse puitkastidesse istutada.
2. Kartuliaed autokummides: kasutatud autokummide sisse saab istutada kartulitaimed, lisades iga nädal ühe kummi.
3. Maitsetaimeaed ripp-pottides: ketiga laest alla rippuvates vanades savipottides saab edukalt kasvatada erisiguseid maitsetaimi.
4. Taimetaskud: vanade teksapükste väljalõigatud taskud seinale riputades saab need mullaga täita ja sinna seejärel sobivad taimed istutada.
5. PVC-torud vertikaalaiaks: üle jäänud vee- või kanalisatsioonitorud mullaga täites ja sinna sisse augud lõigates moodustavad need perfektse lillepotiansambli.
6. Euroalustest rippaed: seinale riputatud euroalustest tekib kaunis taimeriiul.
7. Maasikad kartulikotis: kasutuskõlbmatutesse kartulikottidesse on aukude kohale võimalik edukalt maasikataimed istutada.
8. Salat akvaariumil: kala-akvaariumi kaane asemel võib paigutada kerg-kruusaga täidetud istutusalused ja seal värsket salatit söögiks kasvatada.
Allikas: Liis Pihl