Ebakvaliteetset vett tarbib ligi 100 000 inimest

Piret Lakson
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kohtla-Järve Oru linnaosa elanikud on kurtnud, et nende kraanivesi haiseb kütuse või bensiini järele.
Kohtla-Järve Oru linnaosa elanikud on kurtnud, et nende kraanivesi haiseb kütuse või bensiini järele. Foto: SCANPIX

Märtsi lõpu seisuga oli Eestis 129 nõuetele mittevastavat veevärki, eelmise aasta sügisel oli nõuetele mittevastavaid veevärke kokku 177, teatab terviseamet.

31. märtsi seisuga oli Eestis 104 veevärki tarbijate arvuga alla 2000, mis ei vastanud nõuetele indikaatorite osas, ja võisid veel eelmisel aastal müüa joogivett kvaliteedile mittevastava kuid tervisele ohutu müügiloa alusel. Käesolevast aastast aga terviseamet enam selliseid lubasid ei väljasta.

Nõuetele mittevastavat ühisveevärgi vett saavad kokku 94 427 tarbijat.

Indikaatornäitajatele mittevastavat, kuid muudele näitajatele vastavat vett saavad 88 621 tarbijat, neist 78 981 tarbijat saavad vett Sillamäe ja Narva veevärgist, ülejäänud 104 indikaatornäitajatele mittevastavate veevärkide keskmine tarbijate arv on 93, kogu Eesti peale kokku on neil 9640 tarbijat.

Indikaatornäitajad mõjutavad vee organoleptilisi omadusi nagu lõhn, värvus, hägusus või maitse ning näitavad vee üldist reostust, kuid ei avalda otsest ohtu tervisele.

Joogivee mittevastavus indikaatornäitajate osas on enamasti seotud ülemäärase raua-, mangaani-, ammooniumi- ja kloriidisisaldusega, mis on loodusliku päritoluga.

Keemilistele näitajatele mittevastavat vett saavad 5806 tarbijat. Kõige suuremaks probleemiks Eestis on fluoriidid. Märtsi lõpu seisuga oli meil 20 ühisveevärki kokku 2663 tarbijaga, kus joogivee fluoriididesisaldus ületas kehtestatud piirnormi. Kolm veevärki on paarisaja tarbija jaoks suutnud fluoriidide probleemist sel aastal vabaneda.

129-st veevärgist 77 peaksid oma veekvaliteedi korda saama selle aasta jooksul. Neil joogivee käitlejatel on olemas meetmete plaan veekvaliteedi parandamiseks.

Narvakad peaksid hakkama saama kõikidele nõuetele vastavat joogivett 2015. aastast, mil on uue veepuhastusjaama valmimise tähtaeg. Varem kvaliteetse joogiveega varustatud Sillamäel on ühes linnajaos avastatud viimasel ajal veekvaliteedi kõikumisi, põhjuste väljaselgitamisega tegeletakse.

Ettekirjutuse on terviseamet teinud 50-le probleemsele veekäitlejale.

Mittevastavatest veevärkidest kolme puhul oli tegemist toidutööstusettevõtetega, millel püsitarbijaid ei olnud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles