Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Hea kasvuhoone saladus - vundament ja plast

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Nutikas ehitaja paneb kasvuhoonele ka vihmaveerenni. | FOTO: Tairo Lutter, Indrek Kuus

Kogenud ehitaja Toomas Torimi sõnul peaks kasvuhoone ehitamine olema jõukohane igaühele, kes mõistab haamrit käes hoida. Tuleb vaid teada, et esialgne koonerdamine võib hiljem kalliks maksma minna.

Kogenud meistrimees Toomas Torim soovitab kasvuhoonele kindlasti vundamendi teha. | FOTO: Tairo Lutter, Indrek Kuus

«Kasvuhoonega peaks hakkama saama ka see, kes viimati käsitööklassis haamrit käes hoidis. Tuleb vaid meeles pidada, et nael tuleb lüüa sinna, kuhu vaja, mitte sinna, kus meeldib,» rääkis sel kevadel Paldiski lähistel triiphoonet ehitanud meistrimees, kel kiiruse ja kvaliteedi huvides lisaks haamrile ja käsisaele kasutada naelapüstolid ja muud profitööriistad.

Enne suurt kasvuhoone rajamist tuleb muidugi koduaias kriitilise pilguga ringi vaadata ja otsida välja koht, kus päikest kõige rohkem. «Et päikest oleks päev läbi,» soovitas Torim.

Vundament on peamine

Kuigi kasvuhooneid saab rajada mitut moodi, on meister veendunud, et mingi vundament võiks sel ikka olla. Tema kodusel kasvuhoonel on näiteks vundamendiks telliste rivi, millest täiesti piisab. Aga võib piirduda ka postvundamendiga või plokkidega, mis käivad jalgadeks karkassi alla. «Vundament on oluline just siis, kui on puitkarkassiga rajatis, seda pole mõtet ilma teha,» on ehitusmees veendunud.

Vana kasvuhoone vundamenti saab edukalt laiendada.

Kui aastatetagusest tomatikasvatusest on aiamaal vundament juba olemas, võib rahumeeli sellegi taaskasutusse võtta, nagu Paldiski lähistel tehti. Kuna pererahvas soovis potipõllundust senisest suuremalt ette võtta, tuli vanale valatud lintvundamendile osa juurde laduda, sest muidu oleks ehitis liiga kitsas saanud. Muidugi võib vundamendi ka valada, kuid plokkidest läheb töö kiiremini ja tulemus saab sama hea.

Kuigi tänapäeval müüakse ka metallkarkassiga kasvuhooneid, eelistab Torim puitu. «Puiduga on tööd rohkem, aga see näeb palju nägusam välja, on nagu vanasti,» kiitis mees.

Torimi sõnul sõltubki kasvuhoone hind ennekõike sellest, millist materjali kasutatakse. «Kui on soovi, võib teha karkassi ka täisimmutatud puidust, mis peab kauem vastu. Paberite järgi on immutusvahend suisa puidu sisse pressitud,» rääkis mees.

Kodus juba olemasolevatest ehitusjääkidest saab karkassi sootuks muidu valmis.

«Aga seda on vaja ise immutada ja eks oma töö maksab ka midagi,» arutles mees. Immutamisest aga pole pääsu, kui on soov, et ehitis peaks kauem vastu kui vaid paar suve. «Kasvõi alumine osa tuleks ära immutada,» ütles mees veendunult. Korralikult immutatud karkass peaks aga vastu pidama vähemalt viis kuni kümme aastat, korraliku hoolitsusega kauemgi.

Kile või klaas või plastik

Kõige lihtsam ja odavam on kasvuhoone karkass katta kilega, mis hoolsa omaniku käes peab vastu mitu aastat. Eriti usinad võtavad sügisel kile maha ega jätta seda ilma meelevalda, et katte kasutusaega pikendada.

«Mõned kasutavad katusekilet, aga eks päike küpsetab sellegi ikka ära,» tõdes mees. On kuulda olnud, et karkassile tõmmatud musta värvi kile on suisa sulama hakanud.

Klaaskasvuhoone on küll kilemajast pikaealisem, kuid on jällegi kallim, pealegi on klaasi lõikamine ja paigaldamine aeganõudev töö.

Polükarbonaadi tahvleid saab kerge vaevaga lõigata.

Torim eelistab kasvuhooneid teha polükarbonaadist, mida saab erinevalt klaasist lõigata käepäraste vahenditega – nii sae kui ka terava ehitusnoaga.

«See töötab päikse käes teisti ja imab paremini sooja,»kiitis ta moodsa aja materjali.

Kui poes müüdavate kasvuhoonete tegemisel kasutatakse 6 mm polükarbonaati, siis meister kasutab oma ehitatud kasvuhoonete katusel 10 mm paksust, sest see talub lume raskust paremini. «Panin ühe kasvuhoone kokku 6 mm plaatidest, aga talvel vajutas lumi katuse keskelt sisse,» rääkis mees.

Kallim, aga mugavam

Seina võib panna õhemaid plaate, kuid siingi eelistab Toomas paksemat, 8 mm plaati.

Polükarbonaatplaadi eelis klaasi ees on seegi, et pole tarvidust karkassile sooni sisse lõigata, parajasse mõõtu saetud plaadi saab panna üle mitme sarika või seinaroovi ja kinnitada liistudega, mis kinnitatakse läbi plaadi.

Materjali suurim puudus on kõrge hind. «Aga eks tasub allahindlusi jälgida,» vihjas mees. Polükarbonaadi puhul tasuks kindlasti jälgida, kumb pool jääb päikse poole. Vastav tähis on plaatidel olemas.

Kuigi Eestis on rohkem levinud viilkatusega kasvuhooned, soovitab Toomas hoopis kaarkasvuhoonet. «Kaar on palju tugevam, seda ütleb juba vana ehitustarkus,» sõnas ehitusmees. Ka kaarkasvuhoonet saab edukalt teha polükarbonaadist. «Poes müüakse seda suurte tahvlitena, mida annab hästi painutada,» ütles ta.

Kes on usinam ja soovib uude kasvuhoonesse korraliku mulla tuua, sel tasuks ust tehes arvestada, et saaks käruga uhkelt sisse sõita.

Kasvuhoone valmis u nädalaga.

Kasvuhoone õhutamiseks soovitab Toomas katuseluukide asemel teha õhutusluugi otsaseina. «Õhk peab liikuma, aga katuseluugist pole nii palju abi kui otsaakendest,» on meister veendunud.

Kas isetehtud kasvuhoone tuleb kokkuvõttes poe omast odavam, pole mitmeid triiphooneid püstitanud ehitusmeister veendunud. «Kui sul on kodus kõik materjalid olemas ja sa oma tööd rahaks ei arvesta, siis võib-olla,» arvab ta. «Eks kodus ise tehtud kapp tuleb ka kokkuvõttes kallim kui poest osta.»


Mis see maksab?

•    Paldiski lähistele rajati 24-ruut­meetrine kasvuhoone.

•    Materjal umbes 1300 eurot, sellest polükarbonaat 600 ja karkass (puit, immutusvahendid, kinnitusvahendid) 700 eurot.

Tagasi üles