Vägijookide pruukimine on Eestis niivõrd levinud, et pigem imestatakse selle üle, kui keegi seltskonnas klaasist loobub, näitab alkoholitarvitamist vabatahtlikult vähendanud inimeste kogemus.
Alkoholist loobuja peab teistele oma valikut põhjendama
13. mai 2014, 19:49
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinna Ülikooli meedia- ja kommunikatsiooniuuringute ekspert ja lektor Esta Kaal tegi möödunud aasta lõpus ja selle aasta alguses 13 süvaintervjuud 21–45-aastaste eestimaalastega, kes olid vabatahtlikult, st ilma arsti käsu ja terviseprobleemide sunnita, vähendanud oma alkoholitarvitamist või joomise päris maha jätnud.
«Läksime uurima, mis viis nad selle mõtteni, et tuleb vähendada tarbimist, ja natukene ka seda, mis teeb selle raskeks või kergeks. Varem või hiljem mainisid paratamatult kõik, et raskeks või vähemalt tüütuks teeb asja see, et seltskonnas küsitakse, miks sa ei joo. Ja seda tuleb siis tõesti põhjendada,» rääkis uurija.
Kaalu sõnul ütlesid paljud, et sellele küsimusele vastates peavad olema varrukast võtta tõsised argumendid: et oled maksahaige, autoga või siis sõltlane. «Kui öelda lihtsalt, et ei taha, ei tundu see inimestele pähe mahtuvat – mis see tähendab, et ei taha?»
Võitlus iseendaga
Ehkki enamasti tekitab vägijoogist loobumine imestust sõprades-tuttavates, tunnistasid intervjueeritud Kaalu sõnul, et miks-küsimust tuleb ette ka võõras seltskonnas. «Sest levinud sotsiaalne normaalsus on see, et inimene peol või seltskonnas joob, eriti kui alkohol on laual.»
Kõige raskem on küsimusega «Miks sa ei joo?» hakkama saada neil, kes võitlevad alles iseendaga, kes pole oma otsuses alkoholist loobuda või vähemalt selle tarvitamist piirata veel täiesti kindlad või kahtlevad, kas suudavad seda joont hoida.
«Nemad on tõesti häiritud ja natuke isegi solvunud, sest nad on teinud suure pingutuse ja pigem ootavad, et sõbrad märkaksid, tunnustaksid ja toetaksid,» selgitas Kaal.
Probleemiks polnud teiste jaoks tüütu küsimus aga näiteks ühele 21-aastasele neiule, kes oli joomisega alustanud juba 12-aastaselt ja 16-aastaselt selle maha jätnud. Uurija märkis, et see neiu oli hoolimata noorest east sotsiaalselt väga küps ning oma otsuses kindel, samuti olid tal tekkinud oma stampvastused, millega alkoholist loobumist seltskonnas põhjendada.
Veel märkas Kaal intervjuusid analüüsides, et paremini suudavad oma otsusele kindlaks jääda just need, kes on teinud selle oma isiklikest arusaamadest ja soovidest lähtudes. Nii oli see näiteks ka mainitud 21-aastase neiu puhul.
Kui joomise vähendamise ajendiks oli aga teistele suunatud argument, näiteks probleemid suhetes lähedastega, siis need inimesed võisid Kaalu sõnul küll alkoholitarvitamist vähendada, kuid ei olnud ise seejuures nii kindlad, et suudavad seda taset säilitada.
Näiteks oli küsitletute seas kaks 45-aastast meest, kellest üks tunnistas oma sõltuvust ja muutumist alkoholi mõjul koletiseks, keda ta ohjata ei suuda; teine aga on regulaarne õllejooja, kellel seetõttu kannatas nii tervis kui ka suhe naisega.
«Mõlemad rõhutasid, nagu tüüpiline, et naine kogu aeg närib,» märkis uurija.
Üks küsitletutest oli ka 25-aastane filminduses töötav ja sageli pidutsev neiu, kes teatas, et tal on juba kümme aastat joodikustaaži.
«See on juba natuke hirmutav. Esimese hooga püüdis ta täiesti ära jätta, aga oma elustiili pärast ei suutnud seda kanda ja on hakanud otsima tasakaalupiiri, mis on tegelikult väga ohtlik – ega me ei tea, kus ta oma eesmärkidega aasta pärast on,» lausus uurija.
Alternatiiv mõne hobi näol
Üks noor naine otsustas uurija sõnul alkoholist loobuda pärast seda, kui oli nädal aega igal õhtul üksi pudeli veini ära joonud. «Tal oli probleem isiklikus elus, eks ta püüdis siis leevendust leida. Kui ta märkas ärgates muljetavaldavat taaraladu nurgas, siis alles mõtles, et mida ta siis tegelikult teeb,» rääkis Kaal.
Peamine põhjus, miks juuakse, ongi uurija sõnul nii selle kui ka ühe varasema uuringu põhjal stressi maandamine. «Alkohol on väga lihtne, käepärane ja kiiresti toimiv viis pingete maandamiseks, ja õnnetuseks meie kiires elus neid pingeid jätkub,» nentis ta. Alkoholist loobunud küsitletud on leidnud alternatiivi mõne sihipärase aktiivse tegevuse, hobi näol. «Teine asi, et ka seltskonnas on võimalik stressi maandada, aga see eeldab, et sul on väga hea sõpruskond, positiivne, toetav ja selline, kes ei vaja tore ja lõbus olemiseks alkoholi.»
Kaalu sõnul jäid oma alkoholitarvitamist vähendanud inimesed tavaliselt ikka oma lemmikjoogi juurde, kuid pöörasid tähelepanu eelkõige joomise sagedusele ja kogustele.
«Püüti eristada, mis olukorras ei ole joomine vältimatu. Tõdeti, et kui on sünnipäevad või mingisugused tähtpäevad, siis ikkagi võetakse, aga et kas alati, kui sõprade seltskond tuleb kokku maailmaasju arutama, on selle taustal vaja juua,» rääkis ta.