«Meil on naabriga majale kaasomand - temale 3/7 ja meile 4/7 (eluruumide ruutmeetrid vastavalt 74 ja 97). Krundile on määratud kasutuskord. Nüüd soovib naaber ehitada teisele korrusele lisaks ühe toa ca 20-25 ruutmeetrit ning see tähendab muudatusi projektis ja notaris,» kirjutab lugeja.
«Kas eluruumide juurdeehitus muudab ka kaasomandi suhet - kuna peale juurdeehitust on meie majaosade ruutmeetrid võrdsed (vanast 3/7 ja 4/7 suhtest saab sisuliselt 1/2 ja 1/2) ning see omakorda muudab ka õueala jaotust (maja asub 4500m2 krundil)?
Antud juhul on meil kaasomandis veel kolmas väljaehitamata poolkorrus ning meie ettepanekule anda terve kolmas korrus meile ning säilitada vana kaasomandi jaotuse suhe - teda ei rahuldanud. Samas ei ole tal soovi enda osa seal jätkuvalt välja ehitada. Kuna ta kavatses oma osa juba eelmisel aastal müüa ja see ei õnnestunud, siis hetkel tundub, et ta soovib nn oma osa väärtust kergitada. Eriti häirib hetkel see, et asjaga on tal nii kiire, et annab endast märku mitu korda päevas allkirja saamiseks projekteerimisloale. Kas me peaksime olema murelikud?» küsib majaomanik.
Vastab vandeadvokaat Taivo Saks.
Eluruumi pinna suurus kinnistu suurust ega ka kaasomandi suurust ei mõjuta. Kasutuskorras võib leppida kokku, et kaasomaniku kasutuses olevate ruumide suurus on tema kaasomandi osa suurusest erinev. Ja tõsi on see, et kaasomandi osa suurust hinnatakse selle järgi, mida kaasomanik reaalselt kasutada saab. Seega elamispinna suurendamisega tõstab kaasomanik kahtlematult oma osa väärtust.
Teilt on tarvis nõusolekut selleks, et te lepiksite olukorraga, kus naabrile kuulub samapalju elamispinda kui teile, kuid tema kaasomandi osa on seejuures väiksem. Tavaliselt hüvitatakse selline kinnisomandi osa suurusest kõrvalekaldumine vastaspoolele kas siis raha või muu hüvega, mis teist poole rahuldaks. Äkki oleks õige aeg pööningu väljaehitamisega alustada.
Loe lisaks nõuandeid samal teemal või küsi tasuta nõu vastused.ee lehel.