ELi täna avaldatud aruandest jääb terviseameti teatel mulje otsekui oleks Eestis teiste liikmesriikidega võrreldes kõige enam halva veekvaliteediga supluskohti, kuid tegelikkuses on meil lihtsalt nii palju vähem kohti ujumiseks.
Euroliit hindab Eesti suplusvee kvaliteeti ülekohtuselt halvaks
27. mai 2014, 14:55
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teistest suurema halva veekvaliteediga supluskohtade protsendi (6 protsenti) andis Eesti supluskohtade üldarvu vähesus – Eesti esitas aruande jaoks andmed 53 supluskoha kohta, millest kolm liigitusid halba kvaliteediklassi.
Võrreldavates riikides on näiteks Hollandis 711 supluskohta, Belgias 113, Iirimaal 135, Prantsusmaal ca 3300 ja Hispaanias ca 2100 supluskohta. Halba klassi kvalifitseeriti Belgias ja Iirimaal 4, Hollandis 36, Hispaanias 71 ja Prantsusmaal 116 supluskohta.
ELi aruandes liigitatakse supluskohad nõuetele vastavalt nelja veekvaliteediklassi: «väga hea», «hea», «piisav» ja «halb». Lisaks on võimalus liigitada supluskoht kui «uus», kui tegemist on uue supluskohaga, kust ei ole veel kogutud nõutud arv proove või «mittepiisava sagedusega uuritud», kui proovivõtu sagedus jäänud lubatust hõredamaks. Kui teadaolev supluskoht on kas ajutiselt või alaliselt suletud, siis saab see klassifikatsiooni «suletud».
Suplusvee klassid määratakse protsentiilide väärtuste põhjal. Protsentiilide väärtused arvutatakse 4 aasta andmete põhjal. Mida väiksem on analüüsitud näitajate sisalduste erinevus andmekogus, seda suurem on tõenäosus, et protsentiili väärtused vastavad paremale kvaliteedi klassile.
53st supluskohast, mille kohta Eesti 2013. aastal Euroopale veekvaliteedi andmed esitas, asusid 26 mere ääres ning 27 siseveekogude ääres. Neist 34 klassifitseeriti klassi «väga hea», 11 klassi «hea», kolm klassi «piisav», kolm klassi «halb», üks klassi «uus» ning üks supluskoht määratleti kui ajutiselt suletud. Uus supluskoht on Hiiumaal asuv Liivalauka rand, ehitustööde tõttu on alates 2013. aasta juulist ajutiselt suletud Narvas asuv Joaoru rand.
«Halba» klassi liigitusid Pärnumaal asuv Vana-Pärnu rand, Lääne-Virumaal asuv Karepa rand ning Anne kanal Tartus. Kõigi kolme supluskoha puhul ületasid E. coli 90-protsentiili väärtused «piisava» klassi piirnormi ja 95-protsentiili väärtused «hea» klassi piirnormi. Samas aga vastasid nii Karepa kui Anne kanali supluskoha puhul soole enterokokkide nii 90- kui 95-protsentiili väärtused klassile «väga hea» ning Vana-Pärnu puhul klassile «hea». Kuid klassi määramisel tuleb arvestada halvimat tulemust.
Tunamullu ei olnud Eestis ühtegi halba klassi klassifitseeritud supluskohta, 2011. aastal oli kaks (Kunda ja Vana-Pärnu).
Kui supluskoht on klassifitseeritud «halvaks», peab supluskoha omanik või valdaja rakendama piisavaid kvaliteedijuhtimise meetmeid: teavitama suplejaid, tegema kindlaks «piisava» kvaliteedi mittesaavutamise põhjused, rakendama vastavaid meetmeid veekvaliteedi parandamiseks.
Iga aasta lõpus esitavad kõik ELi liikmesriigid oma suplusvee andmed ELi suplusvee aastaaruande jaoks. Komisjon avaldab aruande kord aastas mai lõpus või juuni alguses. Aruande eesmärgiks ei ole pakkuda reaalajas suplusveekvaliteedi andmeid, vaid võrdlust eelmiste aastatega, mille põhjal on võimalik hinnata oodatavat suplusvee kvaliteeti ka algaval suplushooajal.