Hiinas tehtud uuringu põhjal kannatab viis protsenti inimestest krooniliste õudusunenägude käes.
Õudusunenäod soodustavad vaimsete häirete teket
27. juuni 2010, 14:39
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
9000 täiskasvanut uurides leiti, et halvad unenäod seostuvad mitmete terviseprobleemidega nagu unetus, väsimus ja peavalud, aga ka depressioon ja ärevus, kirjutab Daily Mail.
Regulaarselt õudusunenägusid nägevatel inimestel esineb vaimse tervise häireid, näiteks depressiooni, ligi kuus korda sagedamini kui neil, kes öösel rahulikult magavad.
Hiina teadlased lugesid krooniliseks õudusunenägude käes kannatamiseks seda, kui häirivaid unesid esines vähemalt kord nädalas. Sellele kriteeriumile vastas viis protsenti uuritavatest, kusjuures naised nägid õudusunenägusid paari protsendi võrra rohkem kui meestel.
Rohkem halbu unenägusid nägid neurootikud ja uurijad oletavad, et oma osa mängib ka geneetiline eelsoodumus. Hirmuunenägusid esines keskmisest mitu korda rohkem ka vaeste ja töötute seas.
Õudusunenägude nägemine seostus suurema unetuse ja päevase väsimuse riskiga, tekitas peavalusid ja muutis hommikul ärkamise raskeks.
Lisaks leiti, et regulaarselt hirmuunesid näinutel oli keskmisest ligi kuus korda suurem tõenäosus psühhiaatriliste häirete tekkeks.
Õudusunenägusid defineeritakse kui hirmutavaid unenägusid, mille tagajärjel inimene ärkab.
Uuringu põhjal olid levinuimad õudusunenäod:
Kukkumine (39,5 protsenti)
Tagaajajate eest põgenemine (25,7)
Halvatud olemine (25,3)
Tähtsale üritusele hilinemine (24)
Lähedase kadumine või surm (20,9)
Õudusfilmid (18,9)
Suutmatus ülesannet lahendada (17,3)