2008. aasta vaesusnäitajaid masu oluliselt ei mõjutanud
28. juuni 2010, 08:15
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2008. aastal aeglustus palgakasv ja kasvas töötus, kuid suurenenud pensionid ning riiklikud toetused aitasid sissetulekuid säilitada, selgub statistikaameti andmetest.
Suhtelises vaesuses elas 2008. aastal 19,7 protsenti Eesti elanikkonnast, mis on ligikaudu sama palju kui 2007. aastal, mil suhteline vaesus oli 19,5 protsenti.
Riiklikud toetused ja pensionid aitasid sissetulekuid säilitada, sest nende mittearvestamisel sissetulekute hulka oli 2008. aastal suhtelise vaesuse määr koguni 37,5 protsenti (2007. aastal 36,3 protsenti).
2008. aastal elas suhtelises vaesuses inimene, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 4858 krooni. Suhtelise vaesuse piir tõusis varasema aastaga võrreldes 518 krooni.
Ka 2008. aastal jäi elanikkonna vaeseima ja rikkaima viiendiku sissetulekute vaheline erinevus viiekordseks.
Vaesuses elavad endiselt pigem vanemaealised. 2008. aastal elas suhtelises vaesuses iga kolmas 65-aastane ja vanem elanik, 25–49-aastastest 14 protsenti.
Kuid võrdluses eelnevate aastatega on märgata, et suhtelises vaesuses elavate nooremate inimeste hulk kasvab ning 65-aastaste ja vanemate arv väheneb. Selle peamiseks põhjuseks on pensioniealiste stabiilsem sissetulek võrreldes teiste vanuserühmadega.
Leibkonna tüübi järgi on suhtelise vaesuse määr kasvanud kõige rohkem kolme ja enama lapsega peres, aasta jooksul 7 protsendipunkti ning vähenenud 8 protsendipunkti üksiku üle 65-aastase leibkonnas. Teistes leibkondades nii suuri vaesusmäärade kõikumisi ei ole toimunud.
Suhtelisse vaesusse jäämise risk on oluliselt seotud haridustasemega. 2008. aastal oli põhi- või madalama haridusega elanike suhtelise vaesuse määr 34 protsenti, mis oli üle nelja korra kõrgem kui kõrgharidusega elanikel (8 protsenti).
Viimaste aastate trend näitab, et madalama haridusega elanikkonna suhtelise vaesuse määr suureneb, samal ajal kui kõrgema haridusega elanikkonnal väheneb. Seega on hea haridus oluline vaesuse vältimise eeldus.