Kolm sajandit pärast seda, kui Thomas Jefferson leidis, et püsti seismine on suurepärane viis töötamiseks, mõtiskleb üha suurem osa ameeriklastest, aga ka eurooplastest, istumisest tingitud ohtudest ja soovivad saada jalgele.
Miks võib tööl seismine päästa elu?
31. mai 2014, 13:21
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seljavalud, lihaste taandareng, südamehaigused, diabeet, käärsoolevähk ja isegi enneaegne surm on kõik ühed istuva tööstiili võimalikud tagajärjed, kirjutab Business Insider.
«Me istume end varasesse surma,» ütles USA Pennsylvania perearst Rob Danoff, kelle eriline huvi koondub terviseennetuse vastu. Suurim riskitegur ongi see, et päev läbi istutakse – pärast pikka tööl istumist minnakse koju diivanile istuma.
Täiskasvanud ameeriklased kulutavad päevas keskmiselt 7,7 tundi nn istuvale käitumisele, teatas USA riiklik terviseinstituut.
Mida kauem inimesed istuvad, seda raskem on nende vereringel, selgitas Danoff ja rõhutas, et see, kui pärast tööd minna jõusaali või treeningusse ei too istumisele kulutatud aega tagasi.
Uuringute järgi tõuseb nende jaoks, kes istuvad päevas 8 tundi, enneaegse suremise risk 15 protsenti. Nendel, kes istuvad päevas 11 tundi, on enneaegse surma risk 40 protsendi võrra suurem kui neil, kes teevad seda neli tundi.
Eelmisel aastal kuulutasid Ameerika terviseorganisatsioonid avalikult, millised on istumise potentsiaalsed ohud ja avaldasid tööandjatele survet, et nad mõtleksid välja alternatiivseid lahendusi istumisele – näiteks püstisi laudu või mõnel juhul isegi jooksulinte. Tooli asemel soovitati kasutada näiteks isomeetrilisi palle.