Kasvuhooneblogi: peenravaip või puhas mullapind

Tarbija24
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kasvuhoone peenarde vahel on kooremultš.
Kasvuhoone peenarde vahel on kooremultš. Foto: Erakogu

Harjumaal elava Riste suvekodu õuele kerkis tänavu uus kasvuhoone, mille ehitamisest oli mais juttu ka Tarbija24 veergudel. Kuidas aga sobib uusehitis taimedele ja kui hästi need algaja aedniku käe alla saaki annavad, kirjutab algaja aednik suve jooksul Tarbija24 peetavas blogis.

Tuleb tunnistada, et pean omaenda kasvuhoonet elus esimest korda, niisiis on ka sinna kevadel istutatud taimed justkui katsealused, kel tuleb minu eksimustega kuidagi hakkama saada.

Kasvuhoone kohta niipalju, et tehtud on see puitkarkassile polükarbonaadist ning hoone mõõtmed on 3x6 meetrit. Eesmärk oli tekitada triiphoonesse kolm peenart, et võimalikult palju ja erinevaid taimi ära mahutada. Praegu ongi seal oma koha leidnud kolme sorti tomatid, maasikafüüsalid ning neli baklažaanitaime. Puudu on veel meloni- ja arbuusitaimed. Paraku pole mul aimugi, kuidas kogu see kompott ühte kasvuhoonesse sobib, aga eks saagi järgi ole näha.

Et kasvuhoones oleks mugav liikuda ja see seestpoolt ka hea välja näeks, ääristasime meloni- ja arbuusipeenra laudpiirdega, aga tomatite ja füüsalite vahele tõmbasin maha peenravaiba, millele laotasin kooremultši. Peenravaip ulatub ilusti pisut üle peenra ääre, hoiab peenart vormis ja aitab ühtlasi maal niiske püsida.

Muidugi võiks peenravahed ka ära betoneerida või üle terve põranda peenravaiba laotada, istutades taimed sinna sisse, kuid otsustasin siiski vana maalähedase variandi kasuks. Nii saab põhikultuuride vahele ka teisi taimi külvata – näiteks basiilikut ja igasuguseid salateid. Muidugi kaasneb sel juhul rohimistöö, umbrohud juba kasvavad rõõmsalt.

Üks väike kahtlus tekkis mul peenravaibaga küll – nimelt avastasin seda kohale sättides väikese sipelgapesa, mis jääb nüüd otse vaiba alla. Samas ei taha ma putukaid ka kuidagi mürgitama hakata. Nüüd ei teagi, kui palju pahandust nad võivad mu taimedele teha.

Tomateid on mu kasvuhoones niisiis kolme sorti: kolm ’Betaluxi‘ ja neli ’Yellow Pearshaped‘ taime – mu enda hoole ja armastusega ette kasvatatud - ning üks ’Tolstoi‘, mille 20-sentimeetrise taime ostsin aiakauplusest. Esimene sort on kirjade järgi punase ja ümara viljaga, varajane ja madala kasvuga, mis toestamist ei vaja. Teine on, nagu nimigi ütleb, pirnikujuline, kollane ja kasvab kõrgeks. Need valisingi selle järgi, et katsetada erinevat värvi ja kasvu taimi, mida saab siis vaheldumisi istutada. Kolmas on punase viljaga varasepoolne indeterminantne sort, mis pidi väga hästi maitsema. Kõik sordid õitsevad praegu ja on hea tervise juures.

Õitseb ka kõige suurem pommutaim, sellel on ilus lillakas-sinine õis. Sort ’Black Beauty‘ annab tumeda vilja. Kollase viljaga taimed - ’Golden Eggs‘ – tunduvad praegu pisut väiksema kasvuga olevat. Füüsalid õitsevad ja ühel on juba ka viljad küljes.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles