Eesti inimesed saavad tervena elada 3 aastat vähem kui teised eurooplased

Marina Lohk
, Tarbija24 reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keskmine eeldatav eluiga on Eestis ühtlaselt kasvanud alates 1994. aastast.
Keskmine eeldatav eluiga on Eestis ühtlaselt kasvanud alates 1994. aastast. Foto: SCANPIX

Euroopa Liidu värskete andmete põhjal oli 2011. aastal Eesti 65-aastaste meeste ja naiste tervena elada jäänud aastate arv ELi keskmisest kolm aastat lühem.

Keskmiselt oli Eesti 65-aastastel naistel jäänud elada 20 ja meestel 15 aastat, mis on vastavalt üle ühe ja kolme aasta võrra vähem euroliidu keskmistest näitajatest (vastavalt 21 ja 18 aastat), selgus Euroopa tervise ja eeldatava eluea alase teabesüsteemi (EHLEIS ehk European Health and Life Expectancy Information System) ülevaatest.

Tervena elatud aastate arvutused annavad teada, kui palju aastaid inimesed elavad hea tervisega, ilma krooniliste haiguste või tervisest tulenevate tegevuspiiranguteta. Seega lisab tervena elatud aastate mõõdik laialdaselt kasutatud «keskmise eluea» näitajale juurde olulise tähenduse, kirjeldades, millise kvaliteediga need aastad elatakse. Tervena elatud aastate arvutamiseks on mitu erinevat võimalust ning kõiki neid on täna avaldatud EHLEIS-i raportis ka käsitletud.

Kui 65-aastastel Eesti naistel möödub eesootavast elueast tervisest tingitud tegevuspiiranguteta veidi alla kuue aasta, siis Euroopas keskmiselt elavad naised tervena veel pea üheksa aastat. Samaealised Eesti mehed elavad tervisest tingitud tegevuspiiranguteta alla kuue aasta, Euroopa mehed veidi vähem kui üheksa aastat.

Keskmine eeldatav eluiga on Eestis ühtlaselt kasvanud alates 1994. aastast. See näitab rahvastiku terviseseisundi paranemist, kuid positiivsed muutused ei ole kahjuks toimunud võrdselt kõigis rahvastikurühmades. Naiste-meeste eluea erinevus eestlastel on üheksa aastat ja mitte-eestlastel 11 aastat meeste kahjuks.

Eestlastest ja mitte-eestlastest naiste eluiga on vastavalt ligi 82 ja 80 aastat, meestel üle 72 ja 68 aasta. Kui naiste keskmine eluiga erineb kahe aasta võrra, siis tervena elatud eluaastate erinevus tuleb suurem – viis aastat. Eesti mehed elavad tervena ligikaudu kaks aastat kauem kui mitte-eesti mehed.

Euroopat tervikuna iseloomustab elanikkonna vananemine. Seda peegeldab kujukalt olukord, kus eurooplaste mediaanvanus – vanus, mis jagab elanikkonna pooleks, on tõusnud 35,2 eluaastalt 1990. aastal 41,9 eluaastale 2013. aastal ning võib 2050. aastaks jõuda 52,3 aastani.

Samuti on prognoositud, et üle 65-aastaste osa ELi elanikkonnas kasvab ajavahemikus 1990–2050 kaks korda, jõudes ligikaudu 27 protsendini. Seetõttu on inimeste täisväärtusliku eluperioodi pikenemine ning terve ja aktiivsena vananemise võimalikkus muutunud üheks ühiskonna jätkusuutlikkuse võtmeküsimuseks.

Ülevaade «Tervena elatud aastad» on koostatud kõigi ELi liikmesriikide kohta ning vastavast näitajast on saanud üks peamisi ELi strateegiliste eesmärkide hindamise indikaatoreid. Ka Eesti «Rahvastiku tervise arengukava» strateegiliseks üldeesmärgiks on seatud tervena elatud eluea pikenemine enneaegse suremuse ja haigestumise vähendamise kaudu.
 

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles