Tartu ülikooli tervisekasvatuse lektori Merike Kulli sõnul tuleks algatada diskussioon arutamaks, kas laste kehaliselt aktiivsemaks muutmiseks peaks spordikoolides- ja klubides olema alad, kus lapsed ei pea võistlema.
Kas mittevõistluslikud alad paneks lapsed rohkem liikuma?
6. juuni 2014, 17:26
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Täna Pärnus peetud terviseedenduse konverentsil märkis Kull, et kui üldine soovitus on laste puhul vähemalt 60 minutit kehalist aktiivsust päevas, siis meie 11-15-aastastest õpilastest on piisavalt kehaliselt aktiivsed vaid 14 protsenti. Neid õpilasi, kes on viiel päeval aktiivsed, on 35,2 protsenti, kirjutab kliinik.ee.
Tema sõnul tekitab muret olukord, kus laste kehalise aktiivsuse tendents on languses, samas kui ülekaalulisuse näitajad liiguvad üles.
«Koolides on selge rõhk akadeemilistel ainetel ning probleemiks on kehalise kasvatuse roll - kuidas sellesse kooli kontekstis suhtume?» rääkis ta. «Vahel leitakse, et see väsitab lapsi, ajab higistama või venitab koolipäeva pikaks.»
Lapsi võib tema sõnul kehalisest aktiivsusest eemale peletada spordialade võistluslik moment. Kull tõi näite tema poole pöördunud lapsevanemast, kes küsis, millega võiks tema 14-aastane laps tegeleda, kuna talle ei sobi võistluslikud alad, mida spordikoolid pakuvad.
«Kas tahame muutust, mis puudutaks spordikoole ja spordiklubisid, et kindlate sprordialade kõrval oleks ka sellised, kus laps ei peaks võistlema?» küsis Kull «Näiteks suvel saab rulluisutada, joosta, orienteeruda. See pole võistluspõhine, vaid põhineb liikumisrõõmul, kuid õpetab samas lastele motoorseid oskusi, mida kasutada ülejäänud elu. Me võiksime selles osas algatada diskussiooni.»