Helded rohelised näpud

Sulle-mulle, sulle-mulle: rohenäppude huvi rohevahetuse vastu süveneb aina. Pildil rohevahetus Tartus. Foto: Sille Annuk

Lillad piibelehed, arbuusitaimed, ogamelon ja mis kõik veel – rohevahetus ehk aiataimede vahetamine muutub Eestis aina populaarsemaks.
 

Kevadel ei möödu enam vist ühtki nädalavahetust, mil mõnes Eestimaa otsas rohevahetust ei peetaks. Põhimõtteliselt on tegemist taaskasutusega selle kõige paremas mõttes – mis endale üleliigne, on teisele ehk vajalik, ning selle asemel, et aias vohama hakanud taimi minema visata, leitakse neile täiesti tasuta uus ja tänulik omanik.

Jagajale jäävad näpud

Tallinlanna Urve Toovere oli oma Kristiine linnaosas asuva eramu aias juba aastaid hädas piibelehtedega, mille risoom igal kevadel üha uusi territooriume hõlmab. «Meil on hästi vana aed, saime selle päranduseks äialt ja ämmalt, juba 60ndatest,» räägib Toovere.

Lillad piibelehed? Jah, just lillakate õitega, valgetest suguvendadest kidurama kasvuga ja väga intensiivselt lõhnavad maikellukesed kasvavad seal juba iidamast-aadamast, ning selle asemel, et neid välja juurida ja järjekordset sületäit prügikonteinerisse visata, pani Toovere tänavu hoopis Facebooki kuulutuse.

«Juba on kaks inimest käinud,» rõõmustab ta ning tunnistab, et kuigi rohevahetus eeldab justkui vahetust stiilis «mina sulle, sina mulle», pole ta ise midagi vastu tahtnud. «See vana aed on niivõrd taimi täis, et neid lihtsalt peab natuke vähemaks võtma. Avastasin Facebookist rohevahetuse grupi ja väga okei on!»

Toovere aiast on uued omanikud leidnud ka punased priimulad («hästi kõrge varre otsas, nii kui küünlad»), sõnajalad («neid on mul väga palju»), karulauk («ilusa õiega, väga tervislik, see on nii vohama hakanud!») ning üht-teist veelgi.

Sel kevadel kutsus Toila valla elanikke esimest korda toimuvale rohevahetusele mittetulundusühing Pühajõe Tegijate Selts. «Olime sellest mitu aastat rääkinud, aga tegudeni jõudsime alles nüüd,» räägib seltsi liige Juta Jalonen. «Üks teine liige teatas, et viskas möödunud aastal sada kapsataime minema. Ütlesin siis, et kuulge, naised, aitab nüüd küll, kaua me neid taimi minema loobime. Rahvast just murdu koos polnud, aga igaüks võttis aiast kaasa seda, mida palju oli.» Esimene huviline oli juba enne naiste saabumist kohal ning mõne tunniga saadi pea kogu kraamist lahti.

Jalonen ise võttis kaasa kümme tomatitaime ning sai vastu lõvilõugu ja ogameloni, kuigi pakuti ka maasikataimi, millest ta polnud huvitatud. «No kuidas siis ilma rahata», «mul ei ole midagi vastu anda» – selliseid jutte jagajad kuulda ei tahtnud.

«Nüüd torkasingi selle ogameloni omale kasvuhoonesse maha, eks näeb, mis tast tuleb!» on Jalonen põnevil.

Toila rohevahetusel oli märgata ka talisibulaid, begooniaid ja mida kõike veel, sest ega kõikide taimede nime teagi. Igatahes soovis rahvas, et tehke tuleval aastal jälle. «Naersime veel, et heal perenaisel läheb esimene vasikas ikka aia taha, aga meil päris aia taha ei läinud,» rõõmustab Jalonen.

Kaheksandat korda

Erinevalt Toila valla rahvast on Tallinnas Nõmmel rohevahetuse kokkusaamisi korraldatud juba 2007. aastast, ja siin on ikka keskendutud pigem ilutaimedele. Korralduse on oma südameasjaks võtnud Triin Aron mittetulundusühingu Ühendus Loov Nõmme aiaklubist, kelle sõnul on taimede toojaid küll alati vähem kui neid, kes taimi võtma tulnud, kuid ega siingi juhul, kui miskit vastu pakkuda pole, halvasti öelda. «Need, kellel pole midagi, on pärast väga tänulikud, kui on saanud omale mingisugusegi peenra-alguse,» räägib Aron. Samas on neidki, kes juba varakult väga täpselt teavad, milliseid sorte jahtida. «Meie mõte on siiski see, et tekiks üks turuplatsitaoline platsike, kus inimesed üksteist aidata saaksid.»

Aron, kes enda sõnul avastas rohenäpluse suhteliselt hiljaaegu, on jõudnud kokkusaamistel juba igasugu taimi pakkuda. «Olen suure lillepeenra laiali jaganud, taimed ju paljunevad, ja olen ka palju leidnud. Tänavu otsisid mitmed karulauku, ja mina seda saingi. Haruldasi taimi meil küll ei liigu, aga see just rõõmu teebki, et kõige rohkem on just Nõmmele sobivat, kuiva- ja soojalembeseid kiviktaimla- jm ilutaimi.»

Ning mis seal salata, noored pered on avastanud endale vana. Nimelt on viimasel ajal eriti popiks muutunud nn vana aja ilutaimed: floksid, pojengid, jorjenid, tuliliiliad, priimulad ja kukekannused.

Rohevahetus

•    See on aia- ja taimehuviliste kokkusaamine, mille käigus vahetatakse või antakse ära oma aia või kodu ilu- ja tarbetaimi, pistikuid, seemneid, sibulaid või juurikaid.

•    Rohevahetus on tasuta; taimi, paljundusmaterjali ning muid aiatarbeid võib ainult vahetada või ära anda.

•    Kaasavõtmiseks sobivad kõik taimed ja seemned, mis võivad rohenäppu huvitada. Pistikute puhul veendu, et nad on värsked ning vähemalt kahe pungaga. Sibulad, risoomid, mugulad ja juurikad võiksid olla juba kuivatatud ning suuremast osast aiamullast puhastatud. Parim pakend on paberkott.

•    Lisaks taimedele võib rohevahetusele tuua ka üleliigseid taimeanumaid (potid-kastid) ning aiakirjandust (ajakirjad, ajalehed, raamatud).

•    Kaasa võiks võtta ka prinditud taimekirjeldused ja kasvatusõpetused taimede ning seemnetega kaasa andmiseks; marker või kleebitavad nimesildid taimekottide ja -pottide märgistamiseks; ajalehti autosisustuse kaitseks taimede transportimisel; pihustiga veepudel taimede niisutamiseks, eriti kuuma päiksepaistelise ilmaga jne.

Allikas: Nõmme rohevahetuse Facebooki leht