Negatiivse intressi plussid ja miinused

Tõnis Oja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eluasemelaenude intressikulu on langenud.
Eluasemelaenude intressikulu on langenud. Illustratsioon: Allikas: EBF

Madalad intressimäärad on kahjulikud konservatiivsetele säästjatele ning kasulikud laenuvõtjatele ja riskialtimatele investoritele.

Mul oli kavatsus nädalavahetusel või täna üks summa hoiustada. Summa pole eriti suur, aga ka mitte väga väike (umbes kolme kuu sissetulek). Teades, et Euroopa Keskpank võib neljapäeval baas­intressi alandada ja hoiuseintressi isegi miinusesse langetada, otsustasin hoiustamise teha igaks juhuks mõni päev varem.

Muidugi ei kartnud ma seda, et keskpanga eeskujul alandavad hoiuseintressid miinusesse ka kommertspangad. Seda ei juhtu peaaegu kindlasti, sest vastasel juhul võtaksid inimesed lihtsalt raha pangast välja. Esimesed pangad on juba jõudnudki teada anda, et nemad negatiivseid intressimäärasid klientide hoiustele ei rakenda.

«Pank väärtustab pikaajalist säästmist ja hoiustamist, olles seda läbi ajaloo oma klientidele propageerinud. Pank ei rakenda Euroopa Keskpanga otsuse valguses negatiivseid intresse oma klientide hoiustele,» teatas Danske Banki tegevjuht Aivar Rehe reede hommikul.

Põhjus, miks ma hoiustamisega kiirustasin, oli asjaolu, et suure tõenäosusega alandatakse seniseid peaaegu olematuid hoiuste intressimäärasid veelgi. Kas pangad hoiuste intressimäärasid langetavad, pole veel selge, aga igaks juhuks oli kindlam hoiustamine ära teha.

Kodulaenu võtjad võidavad

Keskpanga negatiivne intressimäär ja baasintressimäära alandamine avaldab meie rahakotile kahetist mõju. Äripäev pani eelmisel nädalal kaaneloo pealkirjaks «Viimane hoop säästudele». Pealkiri on õige juhul, kui säästudeks lugeda vaid hoiuseid ja teisi konservatiivseid investeerimisviise, nagu investeerimishoiused, võlakirjad ja võlakirjafondid. Paigutades 1000 eurot üheks aastaks tähtajalisele hoiusele, teenib väiksemates pankades intressi 10 eurot (Versobankis koguni 18 eurot), aga suurpankades vaid mõne euro.

Kuna intressimäärade alandamise eesmärk on laenamist ja majandust elavdada, siis tegelikult peaks olema (ning ilmselt ongi) intressimäärade alandamisel plusse miinustest rohkem. Nagu varasemategi intressimäärade alandamise tagajärjel, nii ka nüüd peaks langema eluasemelaenude ja muude pikaajaliste laenude baasintressiks kujunenud kuue kuu Euribor.

Tegelikult hakkas see langema juba enne intressiotsust. Kui veel aprilli lõpus oli Euribor 0,444 protsenti, siis nüüdseks on see alanenud 0,376 protsendini, mis tähendab, et Eesti keskmine eluasemelaenu makse on selle ajaga kahanenud aastas 25 euro ning kuus kahe euro võrra.

Eesti Panga statistika alusel arvutatuna on eluasemelaenu keskmine intressimakse 138 eurot aastas ehk 11,50 eurot kuus. Võit pole väga suur, aga võrreldes kolme aasta taguse ajaga ehk enne seda, kui Euroopa Keskpank alustas intressimäärade järsku langetamist, on võit tervelt 519 eurot aastas ehk 43 eurot kuus.

Eelnevast jutust võib järeldada, et kuna Euribor on niigi madal, siis väga suurt võitu ilmselt ei tule.

Mis aga olulisem, keskpanga intressimäära langetamine negatiivseks tähendab seda, et laenamine jääb odavaks veel pikaks ajaks. Swedbank Leedu peaökonomist Nerijus Mačiulis arvas, et Euroopa Keskpank ei tõsta baasintressi enne 2016. aastat, mis annab laenuvõtjale üsna hea kindluse.

Keskpanga kaudne soovitus

Kui konservatiivsete säästjate jaoks on intressilangetus halb uudis, siis riskialtimate investorite jaoks pigem hea. «Euroopa Keskpank allkirjastas otsuse kinnisvarahindade edasiseks tõusuks,» kommenteeris sotsiaalmeedias seda uudist SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel.

Arvata võib, et uut hoogu ei saa mitte üksnes kinnisvara, vaid ka finantsvarade hinnad. Euroopa Keskpanga intresside alandamise uudisele reageerisid märkimisväärse tõusuga nii Euroopa kui ka muu maailma börsid.

Eesti Panga president Ardo Hansson ütles reede hommikul ETV «Terevisioonis», et keskpanga otsuse eesmärk on ärgitada panku rohkem raha välja laenama ning majandusse investeerima. Ta jättis aga ütlemata, et kaudselt ärgitab keskpank ka meid, kodumajapidamisi ja ettevõtteid, aktiivsemalt laenama ja/või riskantsematesse finantsvaradesse investeerima.

Meil on kaks valikut.

Esimene oleks jätkata senist poliitikat, hoides oma säästud endiselt hoiustel, kus need eriti mingit intressi ei teeni. Õnneks on inflatsioon samuti langenud ülimadalale ning sisuliselt on keskmised hinnad olnud paigal nüüdseks juba 15 kuud, mis tähendab, et raha väärtus aja jooksul eriti ei vähene, ja selle pisikese vähenemise kompenseerivad isegi suurpankade hoiuseintressid.

Teine võimalus on kasutada ära ajalooline võimalus, kus intressimäärad on ajaloo madalaimal tasemel, ning soetada endale odava raha abil uus eluase või mõnevõrra riskantsemate investeeringute abil oma raha kasvatada.

Mitte mingil juhul ei tohi laenu- või investeerimisotsust teha kiirustades, läbi tuleb kaaluda kõik võimalused ja riskid, aga seda julgen küll öelda, et nende võimaluste üle tuleks mõelda.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles