/nginx/o/2010/10/15/449784t1he38b.jpg)
Möödunud aastal tarbis täiskasvanud Eesti elanik keskmiselt 11,8 liitrit absoluutset alkoholi, mis paigutab meid maailmaarvestuses riikide topi teise kümnesse.
Alkoholi tarbimine Eestis langes 2,6 protsenti
/nginx/o/2013/07/02/1869668t1h1d1c.jpg)
17. juuni 2014, 17:02
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uuringust selgub, et Soome vastavat näitajat ületame 0,2 liitriga. Varasema aastaga võrreldes on tarbimine langenud 2.6 protsenti. Kui kange alkoholi ja õlle tarbimine on langenud, siis tõusnud on lahjade alkohoolsete segujookide ja veini tarbimine.
Uuring näitas, et 14 protsenti täiskasvanud meestest ja 22 protsenti naistest alkoholi üldse ei tarbi. Õlut ei joo näiteks 53 ja viina 54 protsenti täiskasvanud elanikest.
Elanike hinnang eestlaste alkoholi tarbimisele püsib aga endiselt kriitiline: vaid 13 protsenti täiskasvanud elanikest hindas, et Eestis juuakse vähe või mõõdukalt, 79 protsenti vastanute hinnangul juuakse palju.
Kõige suuremaks alkoholiga seostuvaks probleemideks Eestis peavad elanikud joobes sõiduki juhtimist, alaealiste alkoholitarbimist ja alkoholist põhjustatud terviseprobleeme.
Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing ütles, et alkoholipoliitika eeldab muutusi nii elanike endi hoiakutes ja käitumises, kuid ka riigipoolseid samme, et piirata alkoholi liigset kättesaadavust.
Konjunktuuriinstituudi poolt läbi viidud küsitlus näitas, et suurem osa elanikest soovib nii tootjate kui kaupmeeste poolseid samme pakkumise muutmiseks.
«Enam võiks pakkuda väiksemas taaras toodangut, õlle ja siidri sortimendis võiks liikuda lahjemate jookide poole. Alternatiivina peaks alati saadaval olema näiteks ka alkoholivaba õlu. Elanikud ootavad ka edasisi alkoholi reklaami piiranguid. Riigi alkoholiaktsiisi määrasid kujundades võiks lähtuda põhimõttest, et alkohoolsetejookide jaehinnad peaks tõusma natuke kiiremini kui elanike sissetulekud, nii vähendaksime sujuvalt tarbimist ilma varimajanduse olulise kasvuta,» ütles Josing.