Alates tervishoiuteenuste korraldamise seaduse jõustumisest 2002. aastal ei ole enamikus Eesti koolides enam hambaravikabinette, ent muudatuse võimalikku mõju laste suutervisele ei ole seni analüüsitud.
Miks ei ole koolides enam hambaarste?
18. juuni 2014, 15:10
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nüüd peab lapse hambaarsti juurde saatma pereõde või kooliõde. Ent haigekassa andmed näitavad, et näiteks aastatel 2010–2012 ei käinud üle viiendiku Eesti lastest kordagi hambaarsti juures. Põhjuseks pole seejuures terved hambad – vastupidi, laste suutervis ei ole kiita.
Haigekassa kommunikatsiooni peaspetsialist Kertu Eensaar tõdes, et kuna hambaravi osutajad on Eestis eratervishoiuasutused, ei pea nad tõenäoliselt otstarbekaks eraldi koolilaste kabineti pidamist. Samas on osa omavalitsuste koolides hambaravikabinetid olemas. Näiteks kümnes Tartu koolis, kus teenusepakkujaks on Tartu Ülikooli kliinikum.
Tallinna koolidest on SA Tallinna Koolitervishoid juhatuse esimehe Kädi Lepa sõnul hambaravikabinetid alles vaid viies-kuues.
Eensaar ütles, et kui hambaravikabinet asub koolis ja sealsel tegijal on leping haigekassaga, on laste läbivaatus ja ravi seal loomulikult asjakohane.
«Kui läbivaatuse käigus selgub, et laps vajab hambaravi, peab see kindlasti toimuma pere teadmisel ja heakskiidul. Üldiselt valib lapsevanem lapsele hambaarsti ise oma eelistuste järgi, seetõttu ei pruugi pere koolis asuvat hambaravikabinetti valida,» lausus ta.
Haigekassa esindaja tõdes, et seni pole põhjalikumalt analüüsitud, kuivõrd hambaravikabineti olemasolu koolis laste tervisekäitumist ja hammaste tervist mõjutab. Samas tõi ta välja, et möödunud aastal hambahaiguste ennetamise ja ravi sihtrühma kuulunud lastest käis Tartumaal arstil 78, Harjumaal aga 69 protsenti.
«See ei pruugi olla seotud vaid koolide kabinettidega – Tartus ja Tartumaal on tänu ülikooli lähedusele hambaravi ennetuse tegevused olnud aktiivsemad,» lisas Eensaar.
Tänavu viib haigekassa läbi põhjaliku hambaravikorralduse tervikanalüüsi, mis hõlmab muu hulgas ka laste hambahaiguste ennetamist ning ravi. Seejuures võrreldakse Eestis kehtivat süsteemi teiste Euroopa riikidega, et arvestada tulevikus nende kogemusi hambaravi organiseerimisel ja rahastamisel.