«Vee kvaliteet kõikides Tallinna ametlikes supelrandades on väga hea,» ütles terviseameti avalike suhete juhi kohusetäitja Kairi Pikk. Mujal Eestis võib olla probleeme.
Pealinna avalike supelrandade vesi on puhas
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Russalka mälestusmärgi juures oleva populaarse rannaäärse ala vee puhtust aga terviseamet ei kontrolli, sest Tallinna linnavalitsus pole veeproovide võtmist terviseametilt tellinud. «Seal vetteminek toimub inimeste omal vastutusel,» ütles Pikk.
Suplusvee kvaliteeti kontrollitakse aprillist septembrini. Esimesed proovid tehakse juba peaaegu kuu enne ametliku suplushooaja algust.
«Meil on kohustus võtta suplusvee kvaliteedi proove kord kuus, Tallinna ametlike supelrandade vee kvaliteeti kontrollivad meie inspektorid isegi sagedamini,» kinnitas Pikk. «Värskeimad andmed pärinevad meil 21. juunist, sest analüüside tegemine võtab omajagu aega.»
21. juuni seisuga oli suplusvesi kõigis Tallinna viies ametlikus äärmiselt puhas - soole enterokokkide ja kolibakterite pmü/100 ml oli vahemikus 0-9.
Mujal kehvem
Võrdluseks: kehva veekaliteediga Paralepa rannas Haapsalus olid need näitajad 16. juuni seisuga vastavalt 110 ja 30 ning ujumiseks kõlbmatuks tunnistatud veega Emajõe vabaujulas 150 ning 3600.
«Mis põhjustel Emajõe vabaujulas vesi nii halva kvaliteediga oli, pole selge, seda ei osanud öelda ka terviseameti Tartumaa piirkondlik peainspektor. Uued sealt võetud veeanalüüside vastused peaksid meile saabuma sel nädalal,» kinnitas Pikk.
Teave suplusvee kohta peab olema puhkajatele kättesaadav, ranna territooriumil vastutab selle kättesaadavuse eest valdaja.
Vastavalt sotsiaalministri aprillis jõustunud määrusele hinnatakse alates mullusest rannahooajast suplusvee kvaliteeti kahe mikrobioloogilise näitaja ja visuaalse kontrolli alusel. Kui varem oli üheks uuritavaks bakterite perekonnaks fekaalsed colilaadsed, siis nüüd uuritakse nende asemel escherichia coli ehk E.coli baktereid, mille mõõtetulemus peaks olema eelmisest täpsem.
Erinevad bakterid
Lisaks E.coli bakteritele uuritakse suplusvees ka soole enterokokkide esinemist. Varem uuriti nendega sarnaseid fekaalseid streptokokke ja seda ainult võimaliku reostuse kahtluse korral.
Soole enterokokid ja E.colid on tavalised ja levinud bakterid, mis elavad inimeste ja teiste soojavereliste loomade soolestikus. Enamus nende bakterite vorme on ohutud, kuid võib esineda ka mikroorganisme, mis võivad põhjustada näiteks seedetrakti haiguseid.
Mida suurem on bakterite sisaldus vees, seda suurem on tõenäosus, et vees võib olla ka halbu mikroorganisme. Veekogude mikrobioloogilise reostuse allikateks võivad olla nii inimesed kui loomad. Suplusvee mikrobioloogiliste näitajate ületamine annab märku võimalikust ohust.
Lapsed ja eakad ohus
Kui proov on ületanud normi vähe, siis tasuks ettevaatlik olla eelkõige lastel ja eakatel inimestel. Kuna bakterid võivad põhjustada seedetrakti haiguseid, siis tuleb vältida vee allaneelamist. Kindlasti peaks vältima suplemist, kui esineb lahtisi haavu ning seda ka siis, kui vee analüüsid vastavad normidele, soovitavad tervisekaitsjad.
Jooksvat infot Eesti ametlike ja mitteametlike supelrandade vee kvaliteedi kohta võib jälgida terviseameti koduleheküljelt.