Kui jooksulindi kuvar näitab pärast treeningu lõppu, et kulutatud on 500 kalorit, siis kui õigeks võib seda pidada?
Kui täpsed on kardioseadmete kaloriloendurid?
17. juuli 2014, 17:49
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Selline number võib olla täpne, kuid võib ka eksida – kõik oleneb sellest, milline inimene jooksulindil jookseb (ja masinad enamasti seda ei tuvasta), kirjutab Fox News.
«Inimese kalorikulutuse määr sõltub tema soost, vanusest, kaalust aga ka sellest, milline on tema treenitus,» ütleb New Yorgi David Bartoni jõusaali treener Jonathan Keltai.
«Kõige tüüpilisemad kardioseadmed, mis on ka valdavas enamuses jõusaalides, võimaldavad sisestada vaid kolm neist loetletud väärtustest – sugu, vanus ja kaal – palju on aga selliseid, mis ei võimalda mingeid sisestusi,» selgitab treener, millisel juhul ei tasuks kaloriarvutit tõsiselt võtta.
Keltai sõnul on aga just treenituse tase, mis võtab arvesse tervisliku seisukorra, aeroobse võimekuse, metabolismi ja lihas- ning rasvaprotsendi, väga olulisel kohal kaloripõletuses.
Näiteks 80-kilogrammine ja 30-aastane mees, kes jookseb maratone ning kelle rasvaprotsent on 12, siis tema kaloripõletus on palju väiksem kui mehel, kes kaalub sama palju, on sama vana, kuid kes vaevu trenni teeb ja on 22-protsendilise keharasvaga, selgitab treener.
«Mida parema vormi keha treenituse järel saab, seda tõhusamaks muutub keha sooritusvõime ning seetõttu kulutab see ka vähem kaloreid,» märkis Keltai.
Kui mööda saab ikkagi üks tüüpiline kaloriarvuti jõusaaliseadmel näidata? Ühes California ülikoolis luubi alla võetud ellipsiseadmed andsid kõige optimistlikuma kalorikulutusnäidu, erinedes tegelikkusest kuni 42 protsenti. Samal ajal jooksulindid hindasid jooksja tegelikku kalorikulutust vaid 13 protsenti paremaks, stepper 12 protsenti ning jõusaaliratas 7 protsenti. Jõusaali seadmete hindamisel tasuks aga arvesse võtta ka nende töötatud iga – mida uuem on seade, seda täpsemat tulemust see ilmselt ka näitab.
Kui aga tundub, et need numbrid on tähtsusetult väikesed ning probleemi pole, siis tasuks endale tunnistada, et ka väiksem erinevus kalorite arvutamises võib takistada kaalulangetust. Kui näiteks süüa iga päev 50 kalorit lisaks, arvates ekslikult, et oled jooksulindil põletanud küll, võid hoopis kaalus juurde võtma hakata.
Üks soovitus treenerilt: iga kord, kui astud mõnele kardioseadmele, ürita raskusi kasvatada. Kui saad sama harjutust teha lühema aja ja suurema raskusega, võidab sellest sinu organismi füüsiline vastupidavusvõime.
«Suurema intensiivsusega treeningute puhul sa mitte ainult ei põleta kaloreid treeningu ajal, vaid ka pärast selle lõppu,» selgitab Keltai.