Piltuudis: Tapa pangakontori kadumise tagajärg

Liis Velsker
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tapa pangabussi järjekord 15. juulil.
Tapa pangabussi järjekord 15. juulil. Foto: Erakogu

Tapa vallavalitsuse abivallavanem Andrus Freienthal saatis täna kirja koos fotoga Tapa pangabussi järjekorras ootavatest inimestest rahandus- ja majandusministeeriumi ning Swedbanki juhatusele.

Tarbija24 avaldab Freienthali kirja muutmata kujul.

«Seda kirja ajendasid teile kirjutama Tapa valla elanike suulised pöördumised ja rahulolematuse avaldused ning konkreetselt ühe kodaniku kiri, mis illustreeritud fotoga Tapalt 15. juulil 2014. Teemat käsitleti ka Tapa vallavalitsuse tänasel istungil.

Ma ei hakka pangakontorite sulgemise teemat üle jutustama, see on kõigile teada. Kirjale lisatud foto selgitab olukorda sõnadeta ja seejuures väga kõnekalt. Pangabuss peatub kaupluse parklas, kuhu pole võimalik paigutada pinke. Väidetavalt seisid panga kliendid  järjekorras üle kahe tunni!

Tapa vallavolikogu ja vallavalitsus on seniajani segaduses: KOVi juhtkond ei suuda mõista, kuidas oli otstarbekas sulgeda pangakontor Lääne-Virumaa suuruselt teises omavalitsuses – 8000 elanikuga vallas ja 6000 elanikuga Tapa linnas?

Miks Swedbank AS ei taha asuda piirkonnas oma kontoriga ning kõige sellega kaasnevaga (logoga reklaamid jne), pangakontori äraminek mõjub ju negatiivselt tarbijate (pangaklientide) arvamuse väljakujunemisele?

Jutud pangakontori Tapa linnas pidamise majanduslikust kahjust pole eriti usutavad, sest hiljuti käis meediast läbi uudis, mille järgi üks Swedbanki juhtkonda kuuluvatest isikutest väitis, et pangal on Eestis palju raha, mida siin ei suudeta investeerida. Seetõttu tuleb raha viia Rootsi.

Kas ei võiks sellest pisku ohverdada pangakontorite tööshoidmiseks? See oleks osaliselt ka niinimetatud reklaamiraha. Konkreetselt Swedbankist on käesolevas kirjas juttu põhjusel, et lahkuja on just kõnealune pank.

Me ei ole (pean silmas meie maapiirkondade elanikkonda) täna veel valmis hakkama saama ilma pangakontoriteta, see tekitab probleeme! Näiteks rikkas ja arenenud riigis Suurbritannias ei ole elektrooniline pangandus nii arenenud nagu meil! Kodanikud ajavad oma rahaasju sularahas, sooritavad makseid pangakontorites ja postkontorites. Ja mis siis: see riik toodab eelöeldule vaatamata kõrgtehnoloogilist tsiviilotstarbelist ja sõjalist toodangut, on maailma esimeste hulgas – igas mõttes!

Lugupeetud kirja saajad: pangakontorite sulgemisega on üle pingutatud, ei teata elanikkonna seisukohti, ei mõisteta lõpuni sotsiaalmajanduslikku olukorda riigis! See valdkond vajab rohkem ja täpsemat riiklikku reguleerimist!»

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles