13 fakti, mida võiks Sony kohta teada

Tarbija24
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sony Walkmani muusikapleierite erinevad põlvkonnad. Keskel on esimene mudel TPS-L2.
Sony Walkmani muusikapleierite erinevad põlvkonnad. Keskel on esimene mudel TPS-L2. Foto: SCANPIX

Peaagu 70 aastat on Sony olnud elektroonikamaailma üks juhtivamaid nimesid, väljaanne news.com.au võtab kokku 13 fakti, mida Sony kohta teada võiks.

1. Sony nimega võivad esmalt meenuda õhukese ekraaniga telerid ning ohtralt teisi igapäevaelus vajaminevaid tarbijavidinaid, kuid esimene asi, mille ettevõte turule tõi, oli riisikeetja. Selle loodetud edu jäi tulemata, kuna keetjaga sai enamasti kas ala- või ülekeedetud riisi.

2. Kui ettevõte aastal 1946. Akio Morita ja Masaru Ibuka poolt asutati, oli selle nimi TTK ehk Tokyo Tsushin Kenkyujo (Tokyo Telekommunikatsioonide Laboratoorium – toim.). Läks 12 aastat, kui täna tuttav Sony bränd vana nime asendas.

3. Sony nimi tuletati ladinakeelsest sõnast sonus, mis tähendab heli. Nimi viitab ka sõnale «Sonny» (pojake – toim.) ning valiti välja, et seda oleks lihtne hääldada kõigis maailma keeltes. Päris algul kasutati Sony nimekuju vaid TTK esimeste transistorraadiote nimetamiseks, aga kuna need kujunesid kodudes väga populaarseks, otsustasid Morita ja Ibuka nime ettevõttele üle võtta.

4. Sony õnn võinuks pöörduda, kui poleks olnud üht üliõpilast. Nn muusikalises põlvnemises, mida Sonyle täna omistatakse, võib «süüdistada» Tokyo kunstiakadeemia üliõpilast, kes kritiseeris ettevõtet nende esimeste helisalvestite kehva helikvaliteedi pärast. Ettevõtte loojad olid kriitikast hämmingus ja võtsid noormehe tööle, et seadmed veelgi paremaks arendada.

5. Sony juhid ei olnud kunagi vaimustuses Walkmani ideest, aga kuna see oli hea tööots, ühegi juhi mõtlematult negatiivseit hinnanguid ei tulnud. Inimeste muusikakuulamise tavasid muutis see aga revolutsioonilisel kombel. Walkman on tänaseks muusikaseadmeid kokku 31 aastat müünud. Päris algul müüdi seda USA klientidele «Soundabout’ina», Suurbritannias kandis see nime «Stowaway» ja Austraalias «Freestyle». Üle mere seadet vahendanud firmad ei leidnud Walkmani nimes esialgu midagi head, kuna see tundus tähenduseta Jaapani-Inglise nimi ning pakkusid asemele uusi. Sony Ameerika haru pakkus nimeks ka «Sony Disco Jogger», kuna nii disko kui vabas õhus jooksmine (jogging – toim.) olid tol ajal ühtaegu populaarsed.

6. Sony üks kõige kummalisemaid tooteid, mis pidanuks turule tulema, kandis nime Chorocco – pisike Volkswageni põrnikas, mis «istus» vinüülplaadi peal ja mängis muusikat läbi katusel asuva kõlari, samal ajal mööda plaati «ringi sõites».

7. Issey Miyake disainis Sony töötajate töövormid (neid kanti nii tehastes kui ka paljude teiste töötajate poolt) 70ndatel ja varastel 80ndatel. (Steve Jobs üritas sama teha ka Apple’i töötajatele) nii Akio Morita kui Steve Jobs oli Miyake sõbrad.

8. Tõenäoliselt Nintendo üks suurimaid vigu oli paluda Sony’lt arendada tarkvara nende mängukonsoolile, mis mängisid CD-plaate. Sony tegigi, kuid pärast tarkvara litsentsiküsimust läks Nintendo Sonyst lahku ning viimane otsustas teha omaenda konsooli. Nintendo ebaõnneks, mängijate rõõmuks, sündis sellest PlayStation, mis üsna ruttu Nintendo enda selja taha jättis.

9. Sony arsenalis pole mitte ainult elutuba ehtivad laiekraaniga telerid vaid elektroonika, mis on sõna otseses mõttes kasutusel trellide taga. Vanglaversioon Walkman SRF-39FP on läbipaistva kestaga, nii, et vangid ei saaks selle taha salakaupa peita. Lisaks sellele on vangide telefon kõrgelt hinnatud seadeldis, kuna see peab vastu 40 tundi kasutades AA-patareid ning püsida levis ka kõige paksemate vanglamüüride vahel.

10. 1998. aastal tegi Sony mingis mõttes prohmaka väljastades pimedas nägeva kaamera, mis võimaldas näha ka riiete alla. Igaüks, kes tumedaid riideid kandis, paljastati kaamera abil sõna otseses mõttes, kuna infrapunane valgus lõi röntgenefekti. Sonyl polnud sellest aimugi ning kutsus oma toote tagasi.

11. Sony esimese kaasaskantava televiisori (TV8-301, väljastati aastal 1960) vastupidavust testiti töötaja sportautos, mis sõitis auklikel maapiirkonna teedel.

12. 1950ndatel aastatel tootis Sony taskuraadioid. Siis kirjeldati neid kui maailma väiksemaid, kuigi tegelikkuses olid need pisut liiga suured, et taskusse mahtuda. Et müügiedu säiliks ja taskuraadiod oma nime vääriksid, lasi Sony tootmisesse särgid, mille rinnatasku oli taskuraadiole parajaks tehtud.

13. Sony peakontoris firma arhiivides «elab» kuldne merisea kujuke. See kuju tähendab firmale palju ning kannab endas firma ajalugu ja vaimu. Merisea omistamine Sonyle pärineb ühest artiklist, mis väitis, et Sony on transistorite arendamise merisiga, keda teised firmad üle trumbata püüavad. See artikkel oli üks motivatsioonitõuge firma omanikele, kes panustasidki tulevikus enam innovaatilistesse ideedesse ja alistamatusse tööhinge. Kuldse merisea andsid Sony loojatele töötajad.

 
 
Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles