Enamlevinud soovituse kohaselt peaks täiskasvanu tervisliku une pikkus jääma vahemikku seitse kuni üheksa tundi.
Miks on seitse tundi und parem kui kaheksa?
22. juuli 2014, 15:37
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uneteadlased ütlevad, et uute uuringutulemuste valguses on tarvilik kasutusele võtta uued soovitused ning juhtida tähelepanu sellele, et ameeriklased on hakanud varasemast vähem tunde magama, kirjutab Wall Street Journal.
Mitmed uneuuringud on näidanud, et seitse tundi on optimaalse une pikkus – mitte kaheksa, nagu palju on räägitud – kui lähtuda kindlatest kognitiivsetest ja terviseseisundit puudutavatest teguritest. Mitmed arstid siiski kahtlevad tehtud järelduses.
Teised uuringud on näidanud, et kui harjumuspärast täit uneaega vähendada, isegi 20 minuti võrra, halveneb järgmisel päeval mälu ja tegutsemisvõime. Seevastu liiga pikalt magamist on seostatud terviseprobleemidega nagu diabeet, rasvumine ja südame- ning veresoonkonna haigustega, mis omakorda kõrgendavad riski surra, näitavad uuringud.
«Madalaima suremuse ja haigestumuse kindlustab seistmetunnine uni,» ütles Arizona ülikooli professor Shawn Youngstedt. «Kaheksa või enam tundi und on näidanud erinevaid ohumärke tervisele,» ütles Youngstedt ülemagamist uurinud teadusgrupi nimel.
Ameerika haiguste tuvastamise- ja ennetuskeskused aitavad rahastada meditsiiniliste ekspertide paneeli moodustumiseks, et vaadata üle kogutud teaduslik kirjandus antud teemal ning arendada uued soovitused, arvatavasti aastaks 2015.
California ülikooli psühhiaatria emeriitprofessor Daniel F. Kripke töötles läbi kuue aasta jooksul kogunenud andmed 1,1 miljoni inimese kohta, kes on osalenud suures vähiteemalises teadusuuringus. Inimesed, kes märkisid, et magavad 6,5 kuni 7,4 tundi, kuulusid gruppi, kelle haigestumisrisk oli madalam kui neil, kelle uneaeg jäi lühemaks või pikemaks.
Teises uuringus, mis avaldati 2011. aastal ajakirjas Sleep Medicine, professor Kripke leidis uusi tõendeid, mis võivad kinnitada seitsmetunnise une eeliseid kaheksatunnise ees. Uneuurijad salvestasid 450 vanema naisterahva uneaja. 10 aasta möödudes leidsid uurijad, et katsealustest vähem kui viis tundi ja rohkem kui 6,5 tundi maganud naised olid kõrgema haigestumisega.
Teised teadlased hoiatavad uuringute eest, mis liialt pikalt magamise ja haigestumise vahel seose loovad. Haigusnähud ise võivad olla põhjuseks, miks inimesed voodis rohkem aega veedavad, ütlevad need samad teadlased. Samuti leiavad nad, et uuringud, kus inimesed ise endi une kohta vastuseid jagavad, on ebatäpsed.
«Probleem seesuguste uuringutega on see, et need annavad head informatsiooni teatud seoste kohta, kuid ei anna vastuseid põhjuste kohta,» ütles Ameerika Akadeemia unemeditsiini president Timothy Morgenthaler.
Dr. Morgenthaler soovitab oma patsientidel võtta eesmärgiks seitse kuni kaheksa tund ööpäevas ning hinnata, millise tulemuse annab see nende enesetundele. «Vajadus une järele võib inimeseti varieeruda, suuresti ka kultuuriliste ja geneetiliste erinevuste tõttu,» selgitas ta.
Õige unekoguse saamine on oluline, et olla järgmisel päeval ergas. Mitmed hiljutised uuringud on näidanud, et parimate kognitiivsete omaduste (taju, tähelepanu, temperamentsus) saamiseks järgmisel päeval on tarvis seitsmetunnist und.
Neuroloogia-ajakirjas Frontiers in Human Neuroscience avaldati möödunud aastal teadusuuring, mis kasutas kognitiivsete omaduste treenimiseks mõeldud veebilehekülje kasutajaskonnalt saadud andmeid. Uurijad töötasid läbi kasutajate endi raporteeritud uneharjumused, kellest 160 000 kasutajat sooritasid ruumilise mälu teste ja 127 000 kasutajat aritmeetika teste. Uurijad leidsid, et kognitiivne võimekus kasvas, mida rohkem inimesed olid maganud, saavutades statistilises harjutuste soorituse võimekuses tipp-punkti seitsmetunnise unega kasutajate juures.
Ekspertide soovitusel peaksid inimesed leidma ise endale optimaalse uneaja pikkuse, testides seda kolmepäevasel kuni nädalapikkusel ajaperioodil, soovitavalt võttes selleks eraldi puhkuse. Sel perioodil ei tohiks kasutada äratuskella. Magama tuleks minna siis, kui tunned, et oled väsinud. Vältida tuleks liialt palju kofeiini ja alkoholi. Paar tundi enne magamaminekut tasuks eemal püsida elektroonilistest seadmetest. Katse ajal pea unepäevikut või seadet, mis salvestab sinu reaalse uneaja. Kui tunned ärgates end väljapuhanuna ja terve päeva vältel erksana, oled sa tõenäoliselt avastanud sulle sobiva uneaja pikkuse.