Ekspert: alkoholism on Eestis alaravitud

Hanneli Rudi
, Tarbija24 juhataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Anneli Sammel
Anneli Sammel Foto: Toomas Huik

Kuigi alkoholi liigtarvitamine on Eestis laialt levinud, jätab alkoholismi ravi Tervise Arengu Instituudi mittenakkushaiguste ennetamise osakonna juhataja Anneli Sammeli sõnul soovida.

Kui suur probleem on teie hinnangul alkoholism Eesti elanike seas?

Ekspertide arvates on alkoholism Eestis väga aladiagnoositud ja alaravitud haigus.

Alkoholismile ehk alkoholisõltuvusele kui psüühikahäirele on iseloomulik tugev vajadus alkoholi tarvitada. Teiseks on raskendatud alkoholi tarvitamiskoha, koguse ja joomise lõpetamise kontrollimine. Kolmandaks tunnuseks on alkoholitarvitamise lõpetamisel tekkivad võõrutusnähud (higistamine, värin kehas, südamekloppimine, ärevus, segaduses olek), mida leevendab väike kogus alkoholi. Neljandaks on tolerantsi teke ehk joobe saavutamiseks vajatakse järjest suuremaid alkoholikoguseid.

Varasemad huvid ja kohustused taanduvad alkoholitarvitamise ees ning kuuendaks tunnuseks on joomise jätkamine vaatama sellele, et alkoholist on tekkinud tervisehäired ja toimetulekuraskused.

Alkoholisõltuvust võib diagnoosida, kui kolm või enam eeltoodud tunnust on teatud ajal viimase 12 kuu jooksul koos esinenud. Sõltuvuse kõige olulisem kriteerium on tugev tung tarvitada alkoholi.

Milliseid vanuse- ja elanikegruppe probleem põhiliselt puudutab?

Alkoholi liigtarvitamine – nii joodud koguste kui joomise sageduse mõttes – on pigem levinud nooremate täiskasvanute hulgas. See on tingitud nii noorte riskivamast käitumisest, majanduslikust kindlustatusest – neil on alkoholi ostmiseks on piisavalt raha – ning sellest, et tervis on veel tugev ja tuleb joodud alkoholikogustega toime. Mida vanemaks inimene saab, seda vähem ja harvem alkoholi tarvitatakse. Kõige sagedamini tarvitavad alkoholi mehed ja naised vanuses 25–44 eluaastat.

Suremus alkoholist tingitud haigustesse on aga kõige suurem vanusegrupis 50–60 eluaastat. See tähendab just eluaastatel, mis järgnevad rohke alkoholi tarvitamise perioodile ja alkoholist tingitud haiguste tekkele, ning põhjustavad ühiskonnas olulist kahju, muuhulgas enneaegse suremuse tõttu.

Eesti noorte seas läbi viidud rahvusvaheline tervisekäitumise uuring näitab, et alkoholi tarvitamine on noorte hulgas laialt levinud. Noorte joomist iseloomustab mitte niivõrd sage joomine, kuivõrd purju joomine, ning purju joomise sagedus on selgelt tõusmas. Suurenemas on ka noorelt alkoholi tarvitamisega alustajate hulk. Keskmine alustamise vanus on 12–13 aastat.

Kas Eestis on piisavalt pädevaid spetsialiste ja raviasutusi alkoholismi ravimiseks ning kui tulemuslik see ravi on?

Eestis on tõhusa abi saamise võimalused alkoholisõltuvuse korral praegu kasinad. Samuti on paljud pakutavad teenused tasulised. Kuna efektiivne ja terviklik ravisüsteem puudub, ei soovi tervishoiutöötajad selle keerulise probleemiga tegeleda.

Eesti vajab alkoholisõltuvuse kui psüühikahäire olemuse ja selle ravi käsitluse uuendamist, vaja on teavitada alkoholisõltuvuse kui haiguse olemusest nii patsiente kui ka meedikuid.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles