Alkohooliku raviga tegeleb terve meeskond

Hanneli Rudi
, Tarbija24 juhataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärnu haiglas pakutakse psühhiaater Raine Pilli eestvedamisel ka alkoholisõltuvusega patsientidele juba ammu psühhoteraapiat ning kaastakse ravisse võimalusel lähedasi ja vajadusel sotsiaaltöötajaid.
Pärnu haiglas pakutakse psühhiaater Raine Pilli eestvedamisel ka alkoholisõltuvusega patsientidele juba ammu psühhoteraapiat ning kaastakse ravisse võimalusel lähedasi ja vajadusel sotsiaaltöötajaid. Foto: Ants Liigus / Pärnu Postimees

Kui terviseedendajad alles unistavad uudsest lähenemisest alkoholismiravile, siis Pärnu haiglas antakse abi juba aastaid.

«Me võtame alkoholisõltlasi nagu kõiki teisi psühhiaatrilisi patsiente. Me ei lähtu sellest, et mõni haigustegrupp on olulisem ja sõltuvushaige on ka nagu patsient, aga sellega las tegelevad teised,» rääkis Pärnu haigla psühhiaatriakliiniku statsionaarse osakonna juhataja Raine Pilli.

Arsti sõnul püüavad nad pakkuda inimesele võimalikult mitmekülgset abi. Esmajärjekorras püütakse välja selgitada alkoholi liigtarbimise taustapõhjuseid. Paljudel juhtudel eelneb sõltuvusele muu psühhiaatriline haigus, mida sõltuvusainega on püütud leevendada, kuid mida saaks tegelikult edukalt ravida. «Kes vähegi on motiveeritud psühholoogiga koostööd tegema ning osalema psühhoteraapias, siis ta selle võimaluse ka saab,» tõi ta näite.

Kui sõltlasel on lisaks tõsisemaid sotsiaalseid probleeme, näiteks maksmata võlad, siis palutakse abi sotsiaaltöötajatelt ja pöördutakse vajadusel ka kohaliku omavalitsuse sotsiaalosakonna poole. Kui inimesel on vähegi olemas lähedasi, kes on nõus teda toetama, siis kaasatakse ka nemad. «Mõned on väga huvitatud ja teised ei ole üldse huvitatud. Nii ongi,» nentis psühhiaater. Arsti sõnul on lähedaste kaasamine võimalik vaid juhul, kui patsient sellega ise nõus on.

«Kui on tegemist inimesega, kes otsib abi, ootab abi ja on valmis infot andma, mis probleemid tal on, siis me püüame teda aidata,» võttis Pilli töö põhimõtte kokku.

Psühhiaater möönis, et selline lähenemine toob arstile loomulikult kaasa lisatööd ja ajakulu, kuid pikemas perspektiivis peaks see end ära tasuma. «Meil oleks hoopis rohkem tööd, kui inimene satuks ikka ja jälle haiglasse võõrutusravile ning me peame tegelema ühtede ja samade olukordadega, selle asemel, et tegeleda sisuga,» selgitas ta. Arst lisas kohe, et see loomulikult ei tähenda, et selline lähenemine alati õnnestuks, kuna tegu on raskete patsientidega. Alkoholisõltlaste puhul õnnestub ravi tema hinnangul vähem kui pooltel juhtudel. «Ka õnnestunud juhtude puhul näeme aeg-ajalt tagasilööke, mis kurvastavad nii patsienti kui abistajat,» tunnistas ta.

Pilli sõnul uus kavandatav lähenemine alkohoolikute ravile nende tööd väga palju ei mõjuta. «Kui selliseid sõltlaste raviks enam motiveeritud üksusi oleks Eestis rohkem, siis hajutaks see probleeme ja seeläbi langeks ehk ka meie töökoormus,» pakkus ta. Praegu tuleb Pärnu haiglal sageli tegeleda lisaks oma kandi rahva ravimisele ka Tallinnast ja mujalt Eestist tulijatega.

Pilli sõnul on Eesti inimeste teadlikkusel sõltuvusprobleemidest palju arenguruumi. «Sageli tullakse muu mure pärast vastuvõtule ja alles vestluse käigus jõuame selleni, et võib-olla ei ole tarvitatava alkoholi kogus mõistlik,» rääkis ta. Arsti sõnul vastatakse sageli küsimusele, kui palju te joote: «Nagu normaalne Eesti mees.» «See on stampvastus, aga selle sisu võib olla kas kord kuus üks saunaõlu või iga õhtu kaks liitrit Bocki,» tõdes ta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles