Teadlane: kuumus paneb proovile majade ehituskvaliteedi
25. juuli 2014, 13:09
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hea energiatõhususega, hästi soojustatud ning soojustagastusega ventilatsiooniga hooned kipuvad kergelt ülekuumema juba kevadel ja kui projekteerimise käigus pole probleemi lahendatud, siis pärast tagajärgedega võitlemine on keerukas ja kallis.
«Paljud ei tea, et alates 2008. aastast kehtivad nõuded suvisele ruumitemperatuurile , mis jõustusid koos energiatõhususe miinimumnõuetega,» rääkis TTÜ ehitiste projekteerimise instituudi direktor Jarek Kurnitski. Ta lisas, et uute korterite ning majade omanikel peaks seega olema mugav varjuda kuumalaine eest oma kodudesse ning palavus ei tohiks segada ka öist und, kuid reaalsus on tegelikult hoopis midagi muud.
Peamised probleemid on tema sõnul suured, ilma varjestuseta klaaspinnad ning väikesed tuulutusaknad. «Lõunasse või läände suunatud akendega väiksematesse korteritesse, milles ei saa tekitada tuuletõmbust, võib tekkida lausa põrgulik palavus,» rääkis teadlane. Samas oleks hoolika projekteerimisega ülekuumenemist võimalik vältida ka ilma jahutuseta. Selleks on vaja piirata klaaspindade suurusi, kasutada varjestusi, omada piisavalt tuulutusaknaid, kasu on ka massiivsetest ehituskonstruktsioonidest.
Kuna tegemist on suhteliselt uute nõuetega, siis ei või Kurnitski sõnul kindel olla, et neid on järgitud. «Suured, ilma varjestuseta aknad lõuna ja lääne poole on ohumärk võimalikust ülekuumenemisest kui majas jahutussüsteemi ehk õhustust ei ole,» jagas ta korteriostjatele soovitusi. Ka õhustuse puhul on põhireegel kõigepealt liigsete jahutuskoormuste vältimine näiteks varjestades elutubade suuremaid aknaid rõdudega. Seejärel teeb jahutus oma töö nii, et ruumides on tõeliselt mugav olla. «Mugavust ei suuda tagada variant, kus kuumad klaasipinnad ajavad inimesed higistama hoolimata sellest, et ruumi suurel hulgal külma õhku puhutakse – nii võib kergesti nohu saada,» rääkis teadlane.
Igal juhul tasub korteriostjal üle küsida, mis lahendusi on kasutatud ruumide ülekuumenemise vältimiseks. Kriitiliste, kõige rohkem ülekuumenevate ruumide temperatuurisimulatsioonid peavad olema ka projektdokumentatsiooni osana, milles ruumide ülekuumenemise kontrollile on oma vorm. «Seda on mõistlik küsida nii siis, kui olete alles ostmas, kui olukorras, kus garantiiajal on tekkinud kahtlusi, veendumaks, et hoone projekt vastab nõuetele,» rõhutas ta.
Arendajal peavad olema ruumide temperatuurisimulatsioonid ette näidata. «Kui suudate tõendada, et nõue ei ole täidetud, siis võite esitada reklamatsiooni, mille tulemusel teile paigaldatakse näiteks välised ribikardinad või jahutusseade,» soovitas ta.
Suvise ruumitemperatuuri nõue piirab eluruumide temperatuuri 27 kraadiga, mida tohib ületada ainult lühiajaliselt 150 kraadtunni jooksul. Nõudele vastavust kontrollitakse tavapärasele suvele vastava baasaasta väliskliimaga, mil välisõhu temperatuur kerkib üle 27 kraadi vaid mõnel üksikul päeval. Praeguse ekstreemse kuumalaine puhul võib ka sisetemperatuur mõnevõrra kõrgem olla. Kehtestatud nõue ei ole väga range ning ei suuda igas olukorras tagada soojuslikku mugavust, küll aga on piisav, et kaitsta inimese tervist liigse kuumuse eest.