Kofeiini neli kasulikku toimet sportlasele

Marina Lohk
, Tarbija24 reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX

Kofeiini positiivne tema positiivne mõju sportlikele tulemustele on tõestatud päris mitme uuringuga, kirjutab Marathon100.

Mis siis kofeiin teeb?

1. Kofeiini lagunemisel maksas tekib meie organismis sellise toreda nimega aine nagu paraksantiin.  Peale nime on tal teinegi tore omadus – nimelt ta suurendab rasvade lammutamist ehk parandab organismi võimet saada energiat rasvadest.  

See on aga eriti oluline vastupidavusaladel – kui sul varem või hiljem ikka süsivesikuvaru organismis otsas on, siis on rasvad sinu peamiseks energiaallikaks. Ehk siis lihtsustatult – sul on pika maa jooksmisel kasutada teistest rohkem energiat. 

Ühes uuringus vaadeldi näiteks tippsuusatajaid, kes pidid läbima 20-23km pikkuse distantsi.  Suusatajad võtsid selle distantsi ette meretasapinnast erinevatele kõrgustele jäävatel radadel, ent tulemused olid samad – kofeiini manustanud sportlased edestasid tavasuusatajaid vastavalt 33 (madalamatel) ja 101 (kõrgematel radadel) sekundiga.  Suusatajad läbisid selle distantsi keskmiselt 55-67 minutiga.

Teine sats katsealuseid pandi sõitma veloergomeetriga, kus neid ootas kahe tunni pikkune nii-kuis-torust-tuleb test. Tuli välja, et kofeiniseeritud sportlased sõitsid teise rühmaga võrreldes rattast välja 7,3 protsenti rohkem vatte. 

Kolmas katse viidi läbi jooksjatega ning tulemused olid samasugused – kofeiini mõju 1500 meetri tulemusele oli 4,3 sekundit parem tulemus.  Seda progressi vaadates võib küll öelda, et ilmselt polnud tegemist tippsportlastega.

2. Kofeiin parandab sinu kiiruslikke võimeid.  Austraalias, kus lund vähem, võeti seekord katsealusteks suusatajate asemel sprinterid.  Teadlased manustasid katsealusele 300 mg kofeiini tund enne jooksutesti.  Sprinterid pidid läbima viis seeriat 6x20 jooksulõike ning tuli välja, et kohvijoojad olid kiiremad (Caffeine Aids Athlete Recovery (2008) Australasian Science 1 Sep. 2008: ProQuest Education Journals. ProQuest. Karl E. Mundt Library, Madison, SD. 29 Jan. 2009).

3. Kofeiin stimuleerib su kesknärvisüsteemi analoogselt nikotiini ja morfiiniga, s.t., ta pääseb läbi organismi kaitsebarjäärist, mis muidu takistab erinevate (kahjulike) ainete tungimist sinu kesknärvisüsteemi.  Mismoodi see sportimist mõjutab? Esiteks – sa teed kiiremaid otsuseid, mis vahel on spordis üsnagi oluline. Kuigi – on leitud, et paranes otsuste tegemise kiirus, kuid mitte täpsus ehk teed kiiremini sama lolle otsuseid. Teiseks – väsimustunne ei jõua sama kiiresti kohale, mis on vastupidavusaladel ilmselt olulisemgi kui kiire mõtlemine. 

4. Üllatuslikult on kofeiinil ka postiivne mõju taastumisele, seda küll ainult koos süsivesikutega tarbides.  Nimelt – jalgratturid pandi kahel päeval järjest trenni rapsima eesmärgiga tühjendada nende organismi glükogeenivarud ja seejärel anti neile vastavalt kofeiiniga või kofeiinita süsivesikurikast taastumisjooki.  

Tuli välja, et kofeiiniga taastumisjooki tarbinud ratturitel oli 4 tunni möödudes organismis 66 protsenti rohkem glükogeeni kui teistel, seega ka rohkem energiat. (Caffeine Aids Athlete Recovery (2008) Australasian Science 1 Sep. 2008: ProQuest Education Journals. ProQuest. Karl E. Mundt Library, Madison, SD. 29 Jan. 2009). 

Loomulikult on kofeeinil veel teisigi positiivseid mõjusid, nagu antioksüdandid, mis võitlevad kõiksugu vabade radikaalidega ja mis seega parandab sinu vastupanuvõimet kõiksugu tõbedele, väidetavalt ka Alzheimeri ja Parkinsoni tõvele. 

Üheks negatiivseks mõjuks (peale vererõhu võimaliku tõusu) on loomulikult ka vedeliku väljaviimine organismist.  Kuna kofeiin laiendab veresooni (mis on vastupidavusaladel ju hea!), siis parandab ta ka neerude verevarustust ja uriini teket.  Samas on leitud, et kofeiini mõju organismi veesisalduse vähenemisele ilmneb alles ca 550 mg kofeiini ehk 5-6 tassi kohvi tarbimisel.

Lõpetuseks tuleks muidugi öelda, et kohvi mõju erinevatele inimestele on erinev.  Palju sõltub kehakaalust, osadele on juba 1 tass kohvi päevas liig, kuid tavaliselt on uuringus leitud, et keskmisele inimese jaoks on 3-4 tassi kohvi igati ohutu tegevus.

Kuid arvestada tuleb ka sellega, et kohvi pikaajalisel tarbimisel võib organism kohaneda kofeiini toimega ehk kõik see hea, millest eelnevalt juttu oli, muutub natuke vähem positiivseks.  Ning samuti: kuigi on uuritud kofeiini mõju, siis väga vähe on uuritud latte, cappuccino ja kolme lusikatäie suhkruga joodava kohvi mõju organismile.  Ehk kõik see, mis kohvi juurde käib – nagu piim, suhkur, väike kreemikook – võib sageli mõjuda sportlikele tulemustele natuke pärssivamalt.

Kofeiin:

1. enne trenni või võistlust parandab vastupidavust;

2. kasutab energiaallikana rohkem rasva;

3. stimuleerides kesknärvisüsteemi vähendab väsimustunnet;

4. pärast trenni süsivesikutega koos tarbides kiirendab taastumist.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles